WIR Bank
See artikkel vajab toimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
WIR Bank, varem Šveitsi Majandusringi Seltsing (saksa keeles Wirtschaftsring-Genossenschaft), on 1934. aastal asutatud kooperatiivpank, mis emiteerib ja haldab sularahavaba alternatiivraha WIR Frank. See on käibel paralleelselt riigi ametliku raha Šveitsi frangiga (CHF) vahetuskursiga 1:1.
| WIR Bank | |
|---|---|
| Asutatud | 1934 |
| Peakorter | Basel |
| Valdkonnad | finantsteenused |
| Teenused | hoiused, laenud, garantiid, faktooring, kindlustus |
| Käive | 18,56 miljardit Šveitsi franki (2013) |
| Töötajaid | 204 |
Ajalugu
muudaPanga asutamise initsiatiiv tuli õiglasemaid majandussuhteid ja keskkonnahoidlikku ettevõtlust propageerivad ettevõtjad Werner Zimmermann ja Paul Enzilt. Kuna panga asutajad olid mõjutatud Silvio Geselli (1862–1930) töödest ning võtsid eeskuju 1930. aastatel Taani JAK-kooperatiivi (Afregningscentralen) tegevuspõhimõttest Nende eesmärgiks oli tagada projektis osalejatele rahuldav töö, õiglane sissetulek ja kindlustatud heaolu.[1]
Nime WIR (meie) selgitas Zimmermann vastuseisuna egoismile, leides et kogukonnana käitudes suudame me kaitsta paremini üksikisiku huve. Ühistu põhikirja § 2 sätestab: „Ettevõtte eesmärk on julgustada selle liikmeid andma oma vabad vahendid vastastikusse kasutusse ning edendada omavahelist kaubavahetust, pakkudes seeläbi oma liikmetele täiendavat müügimahtu“.[2]
Kuigi seda initsiatiivi ründasid ägedalt nii pangad, konservatiivsed äriringkonnad ja ajakirjandus, õnnestus neil suure majanduskriisi ajal koguda 50 ja 100 CHF kaupa kokku u 140 000 CHF. Tegevust alustati mittetulundusettevõttena 1935. aastal 2950 liikmega. Panga tegevusloa said nad 1936. aastal.[3] Sõja ajal langes liikmeskond 624-ni, kuid vastavalt tõusis liikmete arv 1960. aastal 12 567, 1980. aastal 24 227 ning aastal 2000. oli liikmete arv 80 000. Enamik neist on väike ja keskmised ettevõtted ning keskklassi tarbijad. Äritegevuse käive oli 1973. aastal 196 000 CHF, 1980. aastal 1 miljard CHF ja aastal 2000 oli see juba 2,5 miljardit SF ja aastal 2005 6,5 miljardit CHF.[4] 2013. aastaks tõusis käive 18,56 miljardi CHF-ni. 2017. aasta lõpu seisuga WIR panga varade maht 5,36 CHF, milles 768 miljonit on laenatud WIR-frankides ja 3,84 miljardit CHF-s.[5]
Aastatel 1935–1952 emiteeriti raha Ludwig Herpeli (1887–1934), saksa majandusteadlase poolt väljatöötatud sularahata ühistulise krediidi loomise ringi põhimõttel, maksed tehti kliiringusüsteemis pangaarvel ning arveldusarvetel olevalt summalt intressi ei makstud. Sellega taheti võimendada raha ringlust ning vältida selle seismajäämist. 1952. aastal käivitati paralleelne süsteem, milles laenati CHF-e ja laenudelt võeti väikest intressi.[6]
1998. aastast on ettevõtte ametlik nimi WIR Bank Genossenschaft. Lisaks tavapärasele pangandustegevusele haldab see endiselt ka WIR-raha süsteemi, mis on suunatud VKE-te vajaduste rahuldamisele. Maksevahendina on kasutatud pabertšekke, broneeringutellimusi ja WIR-maksekviitungeid. Alates 2008. aastast saab teha WIR-kaardiga tehinguid jaekaubanduses ja toitlustusettevõtetes. Makseid saab teha puhtalt WI-vääringus, kombineeritud WIR/CHF ning puhaste CHF vääringus maksetena.
WIR pank tänapäeval
muudaWIR-võrgus on 40 000 isikut, s.h 30 000 VKE-d kõigist majandusharudest üle kogu Šveitsi. Iga WIR süsteemiga liituja määrab WIR-i maksete määra protsentides, vahemikus 3–100%. Äripartnerid on leitavad internetist, s.h ka Androidii ja iPhone'i äppidest. Igal aastal toimub Zürichis WIR-i müügimess, kus süsteemis osalejad esinevad nii väljapanekutega kui ka klientidena. 2004. aastal sai WIR-frank ISO 4217-le vastava kolmekohalise tähekoodi CHW.
WIR-kontod avatakse ja saldosid muudetakse WIR-panga laenude kaudu. WIR laenude tagatised on analoogsed tavalistele laenudele. Iga laenuvõtja tausta ja krediidivõimekust kontrollitakse tavapärases korras. Raha loob pank oma süsteemis samal põhimõttel nagu Šveitsi riigipank. WIR-i saldosid Šveitsi frangid ei kata. Kuna WIR rahaga ei kaasne mingeid raha loomisr, krediidi ega refinantseerimiskulusid, siis ei pea sellelt laenult tasuma ka intressi ning need on saadaval väikeste lisakuludega. Kuigi ametlikult on EIR-i frank võrdsustatud Šveitsi frangiga, siis praktikas müüakse seda siiski odavamalt.
1997. aastal hakkas WIR pank sisenema Šveitsi pangandusse ning alates 2000. aastast pakub pank arveldusteenuseid, investeerimis- ja pensionitooteid ka neile, kellel ei ole WIR kontot. See võimaldas suurendada panga bilanssi ja pakutavate teenuste mahtu ka WIR-i klientidele.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ WIR Bank: Meilensteine / Chronologie (Memento des Originals vom 30. Oktober 2010 im Internet Archive)[1]
- ↑ "60 Years WIR Business Circle Cooperative -Origins and Ideology". WIR Magazine (September 1994). Archived from the original on 17 October 2006. Retrieved 9 August 2006.[2]
- ↑ Niederer, Mike. "WIR sind auch Geld". der-arbeitsmarkt.ch (in German). Archived from the original on 15 January 2013.[3]
- ↑ Lietar, Bernard (2001). The Future of Money. London: Random House. Lk 162. ISBN 0-7126-8399-2..
{{raamatuviide}}: kontrolli parameetri|isbn=väärtust: invalid character (juhend) - ↑ [4]"Histoire (in French)". Wir Bank. Archived from the original on 8 August 2014. Retrieved 31 July 2014.[5]
- ↑ Hervé Dubois: Faszination Wirtschaftsring (WIR) - Resistent gegen Krisen, Spekulationen und Profitgier. Lenzburg/Schweiz 2014. Rezension von Hugo Godschalk in: Zeitschrift für Sozialökonomie 184/185 2015, S. 82f
Välislingid
muuda- WIR Banki ametlik koduleht
- WIR blogi
- WIR juhend (video)