Wilhelm Röntgen

Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Ta avastas 1895. aastal röntgenikiirguse. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.

Wilhelm Röntgen
Wilhelm Conrad Röntgen
Sündinud	27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen
Surnud	10. veebruar 1923 (77-aastaselt) München
Rahvus	sakslane
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	füüsika
Tuntumad tööd	röntgenikiirte avastamine
Tunnustus	Matteucci medal (1896) Rumfordi medal (1896) Elliott Cressoni medal (1897) Barnardi medal (1900) Nobeli füüsikaauhind (1901)

Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.

Elukäik

Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega Remscheidi) linnas. Ta oli peres ainus laps, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.

Teda köitis füüsika, mistõttu läks ta õppima Zürichi polütehnilisse instituuti. Pärast kooli lõpetamist töötas ta assistendina sealsamas füüsikakateedris, hiljem samas valdkonnas Gießenis.

Aastatel 1871–1873 töötas Röntgen Würtzburgi Ülikoolis. 1874. aastal läks ta koos oma professori August Adolf Kundtomiga üle Strasbourgi Ülikooli, kus töötas viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.

Juba 1879. aastal juhtis ta füüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsikakateedri eesotsas, aastal 1894 valiti ta selle ülikooli rektoriks.

Aastal 1900 sai temast Müncheni Ülikooli füüsikakateedri juht, mis oli ka tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma. Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.

Röntgenil olid sugulased Ameerika Ühendriikides ja ta tahtis emigreeruda. Vaatamata sellele, et talle Columbia Ülikoolis New Yorgis töökohta pakuti, jäi ta sõja tõttu siiski Münchenisse, kus tema karjäär jätkus.

Röntgen suri 10. veebruaril 1923 vähki.

Teadlaskarjäär

Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi ning tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris magnetismi. Hiljem kasutas Hendrik Lorentz neid uuringuid oma elektroonilise teooria tõestamisel.

Kiirte avastamine

Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsikainstituudi juht, oli tal harjumus hilisööni oma laboris istuda. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen tööd. Taas lülitas ta sisse voolu musta paberisse mähitud katooditorus. Ligidal vedelenud baariumi plaatinatsüaniidi kristallid hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse ja kristallid, mis ei olnud toruga kuidagi seotud, hakkasid jälle helendama.

Järgnevate uurimuste põhjal järeldas Röntgen, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodkiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, mis tekitas intensiivse X-kiirte voo.

Tänu torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem hakati neid kiiri nimetama röntgenikiirteks.

Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude läbipaistmatute materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid.

Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Röntgenikiirte abil uuriti paljude ainete omadusi. Lühikese ajaga võeti röntgenitorud kasutusele meditsiinis ja mujal.

Röntgen sai palju pakkumisi eri firmadelt, kes soovisid leiutise kasutusõigust osta, aga Röntgen keeldus patenteerimisest, kuna ta ei suhtunud oma uurimustesse kui tuluallikasse.

Aastaks 1919 olid röntgenitorud kasutusel paljudes riikides. Tänu nendele tekkisid uued tehnikavaldkonnad: röntgenoloogia, röntgendiagnostika, röntgenistruktuuriline analüüs jne.

Tunnustus

Wilhelm Conrad Röntgen valiti 1897. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Aastal 1901 pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.

Isiklikku

Röntgen oli abielus, kuid tal polnud lapsi. Naine suri aastal 1919, kui Röntgen oli 74-aastane.

Välislingid

• Wilhelm Conrad Röntgen Nobeli auhinna lehel