Xfce
Xfce [ikseftse'ee] (inglise hääldus: [ɛks ɛf siː iː][1]) on vabatarkvaraline töölauakeskkond UNIXile ja teistele UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, näiteks Linux, BSD ja Solaris. Arendamisel peetakse silmas kiirust, lihtsust, head välimust ja kasutusmugavust. Xfce'd kasutatakse peamiselt nõrgema riistvaraga arvutite töölauakeskkonnana.
| Xfce | |
|---|---|
 | |
 Xfce 4.10 töölaud. Nähtaval on paneel, seadete aken ja failihaldur. | |
| Arendaja | Mitmed arendajad. Loend siin |
| Viimane väljalase |
4.20 / 15.12.2024  |
| Eelvaate väljalase | 4.13 |
| Kirjutatud keeles | C (GTK+ 2) |
| Platvorm | mitmeplatvormiline |
| Suurus | ~15 MB |
| Arenduse staatus | aktiivne |
| Suunitlus | töölauakeskkond |
| Litsents | GNU vähem üldine avalik litsents ja GNU üldine avalik litsents |
| Veebisait | www.xfce.org |
Xfce rakendab traditsioonilist UNIXi modulaarset ja korduvkasutatavat ülesehitust. Ta koosneb paljudest eraldi pakendatud osadest, mis koos moodustavad töölauakeskkonna. Kasutaja saab komponente eraldi valida ja luua just enda eesmärkidele vastava töölaua, süsteemi ei pea koormama ebavajalike pakettidega.
Xfce 4 põhineb GTK+ 2 vahenditel, nagu ka GNOME, ja kasutab Xfwm-aknahaldurit. Konfigureerida saab täielikult hiire abil. Konfiguratsioonifailid ei ole tavakasutajale nähtavad. Xfce 4 seab eesmärgiks vastavuse freedesktop.org-i standarditega.[2]
Xfce sarnaneb mõnevõrra CDE-ga, kuid see sarnasus on iga uue versiooniga järjest vähenenud. Xfce ei ole nii levinud töölauakeskkond kui KDE või GNOME, kuid siiski kasutab mitu Linuxi distributsiooni seda vaikevalikuna. Enamik distributsioone toetab Xfce'd valikuvõimalusena.
Xfce võetakse kasutusele uues Pandora pihukonsoolis.
Ajalugu
muudaProjektile pani aluse Olivier Fourdan 1996. aastal. Nimi Xfce oli algselt ingliskeelne akronüüm nimest XForms Common Environment. Sellest ajast on Xfce kahel korral ümber kirjutatud ega kasuta enam XFormsi vahendeid. Nimi on alles jäänud, kuid "XFce" asemel kirjutatakse seda "Xfce". Arendajate seisukoht on, et need initsiaalid ei oma enam mingit tähendust.
Esimene versioon
muudaXFce oli algselt lihtne projekt: XFormsi vahenditega loodud ja Linuxile mõeldud tasuta CDE kloon. Fourdan avaldas programmi ibiblio-s (siis SunSITE).[3]
Teine versioon
muudaFourdan jätkas projekti arendamist ja 1998. aastal lasi välja Xfce 2 koos esimese Xfce aknahalduriga. Fourdan soovis, et projekt kaasataks Red Hat Linuxisse, aga sellest keelduti, kuna projekt põhines XFormsil. Red Hat aktsepteeris ainult tarkvara, mis oli tasuta ja avatud lähtekoodiga. XForms oli siis veel suletud lähtekoodiga ning tasuta ainult isiklikuks kasutamiseks. Samal põhjusel polnud Xfce ka Debianis enne kolmandat versiooni.
Kolmas versioon
muuda1999. aasta märtsis hakkas Fourdan Xfce'd täielikult ümber kirjutama, võttes aluseks GTK+'i. GTK+ oli vaba tarkvaraline töövahend, mille populaarsus oli tõusuteel. Tulemuseks oli Xfce 3.0, GPL litsentsiga. Koos täielikult vaba tarkvara põhiseks muutmisega sai Xfce GTK+'i hiirega pukseerimise toe, eri keelte toe ja paranesid seadistamise võimalused. Xfce versioon 3.8.1 laeti SourceForge.net-i 2001. aasta veebruaris.[4]
Neljas versioon
muudaXfce versiooni 4.0.0 täiendati, kasutades GTK+ 2 teeke. Muudatused versioonis 4.2.0 sisaldasid küljendusmootorit Xfwm'i jaoks, mis lisas varjude ja läbipaistvate akende toe. SVG ikoonide paigutusest sai vaikevalik.[5] Jaanuaris 2007 lasti välja Xfce 4.4.0. See sisaldas failihaldurit Thunar, mis asendas Xffm'i. Lisandus tugi töölaua ikoonide jaoks. Tehti mitmeid parandusi, vältimaks terve paneeli kinnijooksmist, kui üks plugin juhtub vigane olema.[6]
Xfce 4.6.0 lasti välja 27. veebruaril 2009. Võrreldes eelmise versiooniga parandati mitmeid vigu ja osa programme kirjutati ümber: näiteks seadetehaldur, helihaldur ja seansihaldur.[7] Töölauale tehti uus menüü ja lisati võimalus hiirega lohistades mitu objekti valida, varem selline võimalus puudus. Täiendatud on ka paneeli ja failihaldurit Thunar.[8]
Xfce rakendused
muudaXfce pakub rakenduste arendamiseks vajalikku alusraamistikku. Peale Xfce enda kasutavad tema teeke ka kolmandate osapoolte programmid. Tuntumad neist on Mousepadi tekstiredaktor, Xfmedia – xine-põhine meediapleier, Orage'i kalender ja Xfce Terminal. Kui kasutaja kasutab mõnda programmi ülemkasutajana, siis on akna ülaservas punane bänner, mis hoiatab kasutajat süsteemi failide kahjustamise eest. Xfce vaikefailihaldur on Thunar. Lisaks Thunarile on Xfce's väike arhiivihaldur Xarchiver, kuid see ei kuulu Xfce 4.4.0 põhirakenduste hulka.[9] Hiljuti alustati Xfce keskkonda paremini sobiva arhiivihalduri arendamist (Squeeze).
Teised Xfce komponendid:
Xfwm
muudaXfwm sisaldab alates Xfce versioonist 4.2 oma graafilise küljenduse haldurit, et saavutada suurem stabiilsus. Kui see 2004. aastal välja tuli, peeti seda kõige stabiilsemaks olemasolevaks aknahalduriks, kuid konkurents polnud ka eriti suur.
Galerii
muuda-
Xfce 3 -
Xfce 4.4.0 -
Xfce 4.8.2
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Xfce FAQ" (Inglise k.). 06.01.2007.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Xfce 4 Introduction" (Inglise k.). 06.11.2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Norman Jacobowitz (31.01.2007). "Interview with Olivier Fourdan". Linux Gazette (Inglise k).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "SourceForge.net Project Page" (Inglise k). 31.01.2007.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Xfce 4.2.0 Changelog" (Inglise k). 31.01.2007.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Benedikt Meurer (31.01.2007). "A Visual Tour of Xfce 4.4.0" (Inglise k.). Originaali arhiivikoopia seisuga 21.02.2007. Vaadatud 22.12.2008.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Xfce 4.6 is released![alaline kõdulink]
- ↑ Xfce 4.6.0 tuur
- ↑ "4.4.0 release status so far" (Inglise k.). Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2007. Vaadatud 23. detsembril 2008.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Xfce |