-a

Eesti

Sümbol

-a

1. Märgib esimest kohta kooli sama taseme klasside järjekorras Rooma numbri järel või Araabia numbri ja punkti järel.

   VIIa

   7.a

   Tõlked:

   • soome: -A

2. Märgib teist kohta mingi numbri all olevate kinnistute või hoonete seas.

   Nelgi 30a

   Tõlked:

   • soome: -a , A

Abaknoni

Järelliide

-a

1. Kasutatakse viisaka käskiva kõneviisi tunnusena.

   Variant:

   • -ha

Albaania

Morfeem

-a

1. Kasutatakse naissoost nimisõnade määrava artiklina.

   dita (sõnast ditë 'päev')

   nata (sõnast natë 'öö')

Bali

Järelliide

-a

1. Annab tegusõnale passiivse tähenduse.

   tugel-a – lõigatav olema

Esperanto

Järelliide

-a

1. Kasutatakse omadussõnade, omastavate asesõnade, järgarvsõnade ja kesksõnade tunnusliku järelliitena.

   malnova – vana

   teatra – teatri-

   sia – oma

   kvara – neljas

   la 2015a jaro – 2015. aasta

   leganta – lugev

2. On kasutatud -ino asemel naisenimede eristamiseks sarnastest mehenimedest ning ka üldse naisenimede lõpus. Sageli võetakse seda juure osana, millele ei lisata nimisõna tunnust -o (nagu ka näiteks sõnas alfa).

   Aleksandra

   Sünonüüm:

   • -ino

Liitsõnad

• a-vorto

Päritolu

Naisenimede puhul andis -ino algkujust liiga kaugeid nimekujusid, näiteks Aleksandrino.

Islandi

Käändelõpp

-a

Nimisõna mitmuse omastava käändelõpp.

Saksa

Sõnaosa

1. Esineb jõe- ja asulanimedes.

Nimed

• Bebra
• Bibra
• Fulda
• Jossa

• Steina

Päritolu

Sellele vastab praegune jõenimi Aa.

Sõna pärineb vanaülemsaksa sõnast aha 'vesi; jõgi' (keskülemsaksa ahe).

Suguluses on gooti sõna ahva ja ladina sõna aqua.

Türkmeeni

Järelliide

-a

1. käsu järel: siis, ometi
2. küll. Kasutatakse kahtlust või ebakindlust väljendava lause esimeses osalauses.
3. aga. Kasutatakse rõhutamiseks.