Liivi kiil

liivi kiil (līvõ kēļ, rāndakēļ)
Kõnõldas	Lätin
Kõnõlõjit	ei olõq täpsähe teedäq
Ammõtlinõ kiil	—
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali
Keelerühmäq	soomõ-ugri õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1	—
ISO 639-2	fiu
ISO 639-3	liv

Liivi kiil om üts soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunõrühmä kiil. Liivi keele lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti ja lõunaeesti kiil. Liivi kiil om Läti põlinõ vähämbüskiil.

Kon kõnõldi liivi kiilt keskaol (helle) 20. aastagasaa alustusõn (tummõ)

Liivi kiil jagonõs saladsiliivi keeles, miä kuuli vällä jo 19. aastagasaal ja kuramaa liivi keeles. Kuramaa liivlasõq esiq ommaq umma kiilt kutsnuq rannakeeles (rāndakēļ). Nimetüse liivi kiil ommaq nä ildampa tõisi rahvidõ kutsmisõ perrä umas võtnuq.

Parhilla kutsutas liivi keeles kõgõ tihtsämbähe Kuramaa liivi keele hummogupoolist murrõht (hummoguliivi, eesti keelen idaliivi), mink pääle om tett liivi kiräkiil.

Tähistü

Liivi kiräkeele tähistün om 45 tähte, miä inämbäste ommaq peri eesti ja läti tähistüst. Päält tuud om liivi tähistün tähti, midä olõ-õi eesti egä läti keelen, näütüses Ǟ (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ).

a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž

Ku tähe pääl om makron vai riipsukõnõ (ˉ), üteldäs tuu täht vällä pikält, nigu olnuq sääl kats tähte. Näütüses ā ütlet nigu aa. Mõnõq täheq löüdväq pruukmist õnnõ vanan liivi keelen, parhilladsõn liivi kiräkeelen noid inämb pruugita-aiq. Ö ja Ȫ asõmal üldäs ja kirotadas parhilla E ja Ē, niisamate üldäs ja kirotadas Y ja Ȳ asõmal I ja Ī. Näütüses 20. aastagasaa algusõn oll' liivi keele sõna külä kottalõ kylā, a päält Tõist ilmasõta om üldäs üldidselt kilā, selle et läti keele mõol om ü-helü asõmalõ tulnu i-helü.

Välälingiq

• Liivikeeline proomivikipeediä Incubatorin

Lätteq

Uurali keeleq
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami
Mordva: ersä, moksa
Mari: niidümari, mäemari
Permi: permikomi, komi, urdmurdi
Ugri: handi, mansi, ungari
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi

Liivi rahvuslipp