Shakespeare'i William

Shakespeare'i William (William Shakespeare; 1564–1616) oll' inglüse näütekiränik ja luulõtaja, kedä peetäs kõgõ suurõmbas inglüse keelen kirotanus kiränigus ja maailma kõgõ parõmbas näütekiränigus. Timä töiest ommaq alalõ hoitunuq 38 näütemängo, 154 sonetti, kats pikkä jutustajat poeemi ja viil mitmit tõisi poeeme. Timä näütemänge om ümbre pant kõikihe suurõmbihe elävihe kiilihe ja noid mängitäs inämb ku ütegi tõsõ näütekiränigu ummi.

William sündü ja kasvi üles Stratfordin. 18-aastagadsõlt võtt' tä naasõs Hathaway Anne, kiä sünnüt' tälle kolm last: Susanna nink katsiguq Hamneti ja Judithi. 1585 ja 1592 vaihõl alost' tä Londonin umma edokat näütelejä ja kiränigukarjääri. Tä oll' ka näütemängokompanii Lord Chamberlaini Miheq üts umanik. 1613. a. paiku läts' tä tagasi Stratfordi, kon kuuli kolm aastakka ildampa. Williami eräelo kotsilõ om alalõ väega veidüq paprit ja tuuperäst om pall'o spekuleerit näütüses tuu üle, määne oll' timä usk nink kas tä iks esiq kirot' umaq tüüq.

Inämbüse ummist tunnõtuisist töiest kirot' Shakespeare 1590. ja 1613. aastaga vaihõl. Timä varajadsõq näütemängoq olliq päämädselt komöödiaq ja aoluulidsõq tüküq. Ildampa 1608. aastagani kirot' tä päämädselt tragöödijit, muuhulgan "Hamleti", "Kuning Leari" ja "Macbethi", midä peetäs inglüse keele ütsis kõgõ parõmbis näüdüssis. Perämädsen otsan kirot' tä tragikomöödijit ja tekk' kuuntüüd tõisi näütekiränikega. Pall'oq Shakespeare'i näütemängoq trükiti ärq joba timä eloaol. 1623. a. anniq kats timä kunagist kolleegi vällä timä kokkokor'at näütemängoq, kon olliq kõik Shakespeare'i näütemängoq pääle katõ.

Shakespeare oll' lugupeet luulõtaja ja näütekiränik joba umal eloaol, a esieränis naati timä andi hindama 19. aastagasaast alatõn. Timä näütemängoq ommaq täämbädse pääväni populaarsõq ja noid mängitäs egal puul üle kõgõ ilma.

Elokäük

Nuurus

Shakespeare'i Williami esä oll' Shakespeare'i John, edokas kindatekij ja oldermann, kiä oll' perit Snitterfieldist. Imä Ardeni Mary oll' rikka maaumanigu tütär. William sündü Stratfordin ja ristiti 26. mahlakuu pääväl 1564. Sünnüpäiv om tiidmäldä, a hariligult loetas tuus jüripäivä 23. mahlakuu päivä. Võiollaq tuuperäst, et tä kuuli kah 23. mahlakuu pääväl (1616). William oll' kolmas lats' katsa hulgan nink kõgõ vanõmb elämä jäänüq poig.

Kuigi tuu kotsilõ olõ-iq paprit alalõ hoitunuq arvas inämbüs elokäügiuurjit, et William käve Stratfordin Kuninga Vahtsõn Koolin (King's New School). Tuu oll' 1553. a. luud prii kuul, Williami kotost mõnisada miitret. Kuninganna Elizabeth I aigu oll' kehvembit ja parõmbit põhikuulõ (grammar school), a ütine oppõkava oll' üle Inglüsmaa säädüsega paika pant nink kuul pidi andma põh'aligu koolitusõ ladina keele grammatikan ja antiigin.

18-aastagadsõlt võtt' William naasõs 26-aastagadsõ Hathaway Anne. Abielotunnistus anti vällä 27. märtekuu pääväl 1582. Arvada, et saajaq tetti rutuga, tuu põh'us võisõ ollaq Anne rasõhus. Kuus kuud pääle saajit sündü näil tütär Susanna, kiä ristiti 26. lehekuu pääväl 1583. Katsiguq, poig Hamnet ja tütär Judith, sündüväq pia kats aastakka ildampa ja ristiti 2. radokuu pääväl 1585. Hamnet kuuli 11-aastagadsõlt ja matõti 11. põimukuu pääväl 1596.

Pääle katsikidõ sündümist om veidüq jälgi Shakespeare'i tegemiisist inne ku om teedäq, et tä 1592 Londonin tiatrit tegi. Tuuperäst kutsvaq elokäügiuurjaq aastakki 1585-1592 Shakespeare'i kaotõt aastagis. Tuu ao kotsilõ om õnnõ ildampa üleskirotõt kuulujuttõ. Näütüses oll' arvat, et tä pagõsi Stratfordist Londonihe, et päsedäq ärq karistusõst hirvi salakütmise iist. Tõnõ jutt kõnõlõs, et tä ollõv alostanuq umma tiatrikarjääri tuuga, et kai Londoni tiatripatroonõ hobõsidõ perrä. Kolmanda jutu perrä ollõv tä vaihõpääl pidänü kuulmeistri ammõdit. Kas tuu ka õigõ om, olõ-iq teedäq.

London ja tiatrikarjäär

Täpsehe olõ-iq teedäq, kuna Shakespeare'i William kirotama naas', a egal juhul 1592 mängiti Londonin timä näütemängo. Tuus aos oll' tä joba niipall'o tunnõt, et tälle panti süüs, et tä taht hinnäst üte pulga pääle säädäq sääntside toonatsidõ ülikooliharidusõga kirämiihiga niguq Marlowe'i Christopher, Nashe'i Thomas ja Greene'i Robert. 1594. aastagast mängeq Shakespeare'i näütemänge õnnõ Lord Chamberlaini Miheq (Lord Chamberlain's Men). Tuu oll' näütemängokompanii, miä kuulu rühmäle näütelejile (noidõ hulgan Shakespeare esiq kah) ja miä sai pia Londoni juhtvas näütemängokompaniis. Pääle tuud ku kuninganna Elizabeth 1603. a. ärq kuuli and' vahtsõnõ kuning James I kompaniilõ kuninglidsõ patendi ja muut' tuu nime Kuninga Mehis (King's Men).

1599 ehitiq kompanii liikmõq Thamesi jõõ lõunõperve pääle uma tiatri ja panniq tuulõ nimes Globe (Maakerä). 1608 võtiq nääq üle Blackfriarsi tiatrimaja. Kompanii tekk' Shakespeare'ist rikka mihe. 1597 ost' tä Stratfrordi suurusõlt tõsõ maja New Place'i.

Mõnõq Shakespeare'i näütemängoq trükiti ärq 1594. aastagal. 1598. aastagas oll' tä joba hindäle niipall'o nimme tennüq, et timä nimi trükiti ärq joba nimilehti pääl. Shakespeare mänge näütemängen ka sõs, ku oll' joba kuulsa näütemängokirotaja. 1610. a. kirot' Daviese John Herefordist, et "hää Will" mänge "kuningliidsi ossi". Viil om märgit, et tä mänge Hamleti esä vaimo, Adamit näütemängon "As You Like It" kuuri näütemängon "Henry V". Uma karjääri kestel jagi Shakespeare umma aigu Londoni ja Stratfordi vaihõl. 1596. aastagal, aastagal inne New Place'i ostmist Stratfordin uma perre jaos, elli Shakespeare Pühä Heleni kihlkunnan Thamesi jõõst põh'a puul. 1599. aastagas oll' tä kolinuq üle jõõ Southwarki (tuul aastagal ehit' timä kompanii sinnäq Globe'i tiatri). 1604. aastagas oll' tä jälq kolinuq jõõst põh'a poolõ ilosidõ majjoga piirkunda Pühä Paulusõ Katõdraalist põh'a puul. Sääl tä üüre tarri prantsusõ hugenotilt Mountjoy Christopherilt, kiä oll' naisi parukidõ ja pääkattidõ valmistaja.

Illadsõq aastagaq

Peräst 1607. a. kirot' Shakespeare veidemb näütemänge nink pääle 1613. a. kiroda-s üttegi. Kolm perämäst näütemängo kirot' tä kuuntüün, arvada, et Fletcheri Johniga, kiä peräst tedä oll' Kuninga Miihi näütemängokirotaja.

Mõni aastak inne ärqkuulmist pand' Shakespeare ammõdi maaha ja kolõ Stratfordi. Ka pääle tuud käve tä aigaolt Londonin. 1613. a. urbõkuun ost' tä sääl innestidse dominikaani kluustrõ värehtimaja.

Shakespeare'i William kuuli ärq 23. mahlakuu pääväl 1616. Timäst jäiq perrä naanõ ja kats tütärd. Susanna oll' 1607 lännüq mihele tohtrõlõ Halli Jonilõ nink Judith oll' kats kuud inne esä ärqkuulmist lännüq veinimeistrele Quiney Thomasõlõ. William matõti Pühä Kolmainu Kerkohe 2 päivä pääle ärqkuulmist. 1616. ja 1623. a. vaihõl panti sinnäq timä mälehtüses monument, kon tedä om kujotõt kirotaman.