Širaz
| Širaz | |
 Luulõtaja Hafezi haud Širazin |
|
|---|---|
| Riik: Iraan | |
| Suurus: 179 km² | |
| Elänikke: 1 455 073 (2009) | |
| koordinaadiq: 29°37′ N 52°32′ E |
Širaz om liin Iraanin, tä om Farsi provindsi pääliin. Elänikke arvo poolõst om Širaz kuvvõs liin Iraanin, sääl eläs inämb inemiisi ku Eestin. Tä om Lõunõõdagu-Iraanin Rudkhaneye Khoshki jõõ veeren. Širaz om olnuq kaubanduskeskus päält tuhanda aastaga.
Liina om nimmat edimäst kõrda nimega Tiraziš Eelami-aigsõ savitahvli pääl, miä om perit 2000. aastagast i.m.a. 13. aastagasaal oll' Širaz tähtsä kunsti- ja kirändüskeskus, teno toolõ, et sõs oll' sääl pall'o pärsiä kunstnikkõ ja haritlaisi ja valitsõja näid avit'. Širaz oll' Pärsiä pääliin Zandi dünastia aigo 1750-1781 ja viil lühkeist aigo Saffariidõ aol.
Širazi om kutsut "Pärsiä kultuuripääliinas", "ruusõ liinas", "aido liinas" nink "lilli ja sisaski liinas". Liinan või nätäq pall'o ilosit aido ja viläpuid. Širaz om kuulsa kolmnukõliidsi mosaiikõ, hõpõtüü ja uhkidõ vaipo poolõst. Sääl toodõtas tsementi, tsukrut, väetüisi, rõivakaupo, puust ja ravvast asjo. Širazin om suur naftatüüstüs ja tä om Iraani elektroonigatüüstüse keskus: sinnä om lännüq 53% investeeringist elektroonikahe Iraanin. Sinnäq om luud Iraani edimäne pääväjovvujaam.
Širaz om pärsiä kiränikke Saadi ja Hafezi sünnü- ja matmispaik.
Aolugu
toimõndaqInne islamit
toimõndaqArvada, et Širaz om üle 4000 aastaga vana. Liina nimi (kujol Tiraziš) om kirän savitahvli pääl, miä om lövvet Širazi õdagoveerest ja miä om perit umbõs 2000. aastagast i.m.a. Iraani perimüse perrä ehit' liina Tahmuras Diveband ja ildampa tuu häösi.
Ahhemeniide aol oll' Širaz tii pääl, miä vei Susast Persepolisehe ja Pasargadaihe. Firdausi kirotõt eeposõn "Šahname" om üteld, et Iraani valitsõja Artabanus V sai Širazi uma kontrolli ala. Sassaniidõ jaos oll' Širaz tähtsä paigapääline keskus. Tä jäi tii pääle, miä vei Bišapurist ja Gurist Istakhri.
Islamiaig
toimõndaq693. a. sai Širazist provindsipääliin, ku araablasõq vallutiq Istahri - lähkonolõva Sassaniidõ riigi pääliina. Samal aol ku Istahr alla käve, kasvi Širazi tähtsüs. Buwayhidi riik (945-1055) tekk' Širazist uma pääliina, sinnäq ehitedi mošeesit, lossõ ja raamadukogo nink liinamüüri ehitedi pikembäs. Inne mongoli vallutust valitsiq sääl viil seldžukiq ja Horezmi valitsõjaq.
Mongoliq liina es häötäq, tuuperäst, et paigapääline valitsõja pakk' Tšingis-khaanilõ tribuutõ ja hiit' timä valitsusõ ala. Timur kah es tiiq liinalõ vika, ku 1382 paigapääline valitsõja šahh Šoja tunnist' tuu võimo. 13. aastagasaal sai Širazist tähtsä kunsti-, kirändüs- ja tiidüskeskus. Tuud teno valitsõja toelõ ja tollõ, et sääl oll' pall'o pärsiä opõtlaisi ja kunstnikkõ, muuhulgan sündüq sääl kuulsaq luulõtajaq Saadi ja Hafez, müstik Roozbehan ja filosuuf mulla Sadra. Tuud liina kutsiq mõnõq maatiidläseq Tarkusõ Majas (Dar al-'elm).
11. aastagasaal elli Širazin mitosada tuhat inemist, 14. aastagasaal 60 tuhat inemist. 16. aastagasaal oll' elänikke 200 000, 18. aastagasaa keskpaigas oll' tuust perrä jäänüq 50 000.
1504. a. valludiq Širazi Safaviidõ riigi luuja Ismail I väeq. Safaviidõ riigi aol (1501-1722) oll' Širaz provindsi pääliin ja Qoli-khaan (Farsi valitsõja šahh Abbas I aigo) lask' ehitäq pall'o paleesit ja ilosit maio saman stiilin ku nuuq, miä ehitediq samal aol riigi pääliina Isfahani. Pääle safaviidõ aigo käve Širaz alla. Asja teiq hullõmbas afgaanõ sõakäügiq ja Širazi valitsõja mäss Nadir-šahhi vasta. Perämäne saat' sõaväe mässo maaha suruma. Liina piireti mito kuud ja lõpos võeti ärq. Tuus aos ku Nadir-šahh 1747. a. ärq tapõti oll' suurõmb jago liina aoluuliidsi huunit ärq rikut vai häötet ja rahvaarv kahanuq 50 000-ni.
Širazil naas' jälq häste minemä ku Karim-khaan Zandi tekk' tä riigi pääliinas 1762. a. 12 000 tüülise abiga ehit' tä kandsi, hulka administratiivhuunit, mošee ja üte uhkõmba katusõga turu Iraanin. Tä lask' ehitäq kaitsõkraavi liina ümbre, nessütüs- ja kuivõndussüstemi nink tä lask' liinamüürüq ümbre tetäq. Karim-khaani perrätulõjaq suta-s siski noid saavutuisi kaitsa. Ku võimolõ sai Kadžaarõ dünastia luuja Agha Mohammad-khaan mass' tä Širazilõ kätte tuuga, et lask' kaitsõehitüseq ärq lahku ja vei riigi pääliina Teherani. Kuigi Širaz jäi õnnõ provindsipääliinas, oll' tä sõski küländ rikas' teno tollõ, et jäi Pärsiä lahõ viirde jäävä kaubatii pääle. 19. aastagasaal luudi pall'o kuulsit aido ja huunit, miä andvaq liinalõ näko täämbädselgi pääväl.
Širaz om Baha'i uso üte luuja Babi (Siyyid Ali-Muhammadi, 1819-1850) sünnüpaik. Sääl kuulut' tä 1844. a. 22. lehekuu päävä õdago, et om vahtsõ pühä ilmutusõ kandja. Tuuperäst om Širaz Baha'i uso pühä liin ja palvõrännäkide tsiht, kuigi Iraani Islamivabariik lasõ-iq noid tetäq. Babi maja om kah ärq lammutõt.
Ku 1930-ndil naas' tüüle trans-Iraani raudtii, sõs Širaz kaot' tähtsüst ku kaubaliin. Rautdii vei kaubaq Khuzestani sadamihe. Pall'oq väärt huunõq ommaq Pahlavi aol halva liinaplaniirmise peräst kannahtaq saanuq vai ärq häötedüq.
Isalmivabariik
toimõndaqPääle 1979. a. islamipööret om liina elänikke arv õigõq häste kasunuq. Liinal ommaq plaaniq kõrda tetäq vanaliin, Qurani väreht ja luulõtaja Kermani mausoleum nink lajendaq luulõtaja Hafezi mausoleummi.
Kultuur
toimõndaq
Širazi tunnõtas ku luulõtajidõ, aido, veini, sisaskidõ ja lille liina. Sääl tetäs kolmnukõliidsi mosaiiikõ, hõpõtüüd ja vaipo, midä kutsutas gilimes. Aid om tähtsä osa Iraani kultuurist. Širazin om pall'o vanno aido, niguq näütüses Erami aid ja Afifi aid.
Širaz om tähtsä Iraani kultuuri keskus ja säält om perit pall'o kuulsit luulõtajit. Saadi, 12. ja 13. aastagasaa luulõtaja, sündü Širazin. Noorõn iän läts' tä säält Bagdadi, et oppiq araabia kirändüst ja islamitiidüisi. Vanan iän joud' tä Širazi tagasi. Toona, Atabak Abubakr Sa'd ibn Zangy (1231-1260) aol, oll' elo Širazin küländ raholinõ. Saadi võeti häste vasta ja täst peeti väega luku. Arvadaq, et tä elli uma elo lõponi Širazin. Širazin om sündünüq viil tõõnõ kuulsa luulõtaja ja müstik Hafez. Säält om perit ka mitmit tiidläisi, näütüses 13. aastagasaa tähetiidläne, matõmaatik, füüsik ja tohtrõ Qutb al-Din al-Širazi. Uman teosõn "Taiva kotsilõ tiidmiisi saamisõ piir" pidi tä võimaligus, et Maa tiirotas ümbre Päävä.
Ülikooliq
toimõndaq
Širazin om mitmit ülikuulõ. Širazi Arstitiidüisi Ülikuul om edimäne ülikuul, miä Širazi tetti - 1946. a. Pall'o vanõmb om 600 üliopilasõga Khani Teoloogilinõ Kuul, mink huunõq ommaq perit 1627. aastagast.
S'oo ilma aigo om Širazi Ülikuul provintsi kõgõ suurõmb ülikuul ja üts parõmbist Iraani korgõmbist koolõst. Viil ommaq sääl Širazi Islamistlik Azadi Ülikuul, Širazi Teknigaülikuul ja Širazi Rakõndustiidüisi ja Teknoloogiaülikuul.
Midä kaiaq tasos
toimõndaq- Hafizi, Saadi ja Khaju e Kermani kalmuq. Veidemb tunnõt ommaq šahh Shoja kalm ja Haft Tanani mausoleum, kohe om matõt 7 sufi müstikut. Baba Kuhi kalm om mäe otsan, miä om liina ligidäl. Karim Khan Zandi kalm om Širazi Parsi Muusõumin. Üts tähtsämb aoluulinõ hoonõq om Kian. Tuu hoonõq ehitediq Kyrosõ aigo ja tuust aost saaniq ommaq roitõlõjaq tuud kaeman käünüq.
- Kõgõ vanõmb mošee om Atigh Jame mošee, miä om üts vanõmbit mošeesit Iraanin. Sõs tulõ Nasir al-Mulki mošee. Vakili mošee om kuulsast Vakili turust õdago puul. Tollõ pind om 8660 kruutmiitret, tuu om ehitet 1187 Zandi dünastia aigo ja tälle ommaq tettüq uhkõq värehtiq.
- Karim Khani tsitadell Vakili turu man. Kõgõ kuulsambaq majaq ommaq Zinat-ol-Molooki maja ja Gahavami maja vanaliinan.
- Erami aid (Bagh-e Eram). Olõ-iq täpselt teedäq, kuna tuu om luud. Arvadaq, et tuu tetti Seldžuki dünastia aigo monargi Sanjari käso pääle. Tõõsõq aoluulidsõq pärsiä aiaq ommaq Afifabadi aid ja Delgosha aid.
Kuulsambaq inemiseq
toimõndaq- Bab - babismi luuja ja üts Baha'i uso kolmõst tähtsämbäst tegeläsest, 19. aastagasada.
- Karim-khaan - Iraani valitsõja 1760-1779, ku Širaz oll' pääliin.
- Mulla Sadra - pärsiä islamistlinõ filosoof, teoluug ja Iraani kultuurilidsõ heränemise juht 17. aastagasaal.
- Jarretti Valerie - USA presidendi Obama Baracki nõvvoandja.
- Mandanipouri Shahriyar - kiränik.
- Khosravi Aboutorab - kiränik.