Island

Lýðveldið Ísland

Islandi lipp Islandi vapp'
Riigi tunnuslausõq: olõ-iq
Riigikiil'	islandi kiil
Pääliin	Reykjavík
President	Guðni Th. Jóhannesson
Pääministri	Katrín Jakobsdóttir
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 108 103 125 km² 2,7%
Rahva hulk  - Kokko (2005)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 178. 350 710 2,88/km²
Hindäperi	1. joulukuu 1918
Raha	Islandi kruun'
Aovüü  - suvõaig	UTC+0 UTC+0
Riigihümn'	Lofsöngur
Internetitunnus	.is
Telefonikuud'	354

Islandi Vabariik (islandi keelen Lýðveldið Ísland) om saarõriik Atlandi suurõmere põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ nabajoonõ lõunapoolõl. Island om pindala poolõse veidükese rohkõmb kuq katõ Eesti suurunõ, rahva hulga ja tihehüse poolõst selgehe kõgõ vähämb Põh'amaa. Islandi pääliin Reykjavík, kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi pääliin.

Saarõ pääl om aktiivnõ vulkaanipurskminõ: geisriq, kuumaq lätteq ja korgõq tulõmäeq. Luudus om muust Õuruupast väega erimuudu ja pia viläldäq.

Islandi kõgõ suurõmb tululäteq om turism.

Aolugu

Saarõ pääle minek

9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi Skandinaaviast, aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl iiri munkõ elondus. Iiri läteq aastagast 825 kirotas, et mungaq olliq suvõl elänüq saarõ pääl, mink nimi oll' Thule, midä om peet nii Islandis ku ka Saarõmaas. Þorgilssoni Ari 1122–1133 kirotõt "Islandilaisi raamatun" om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq Arnarsoni Ingólfur ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ Reykjavíki aastagal 874. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq. Arkeoloogiliidsi löüdmiisi inemiisist inne skandinaavialaisi siski ei olõq.

Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt Norrast, a tull' ka muialt, kon viikingiq ell'iq – Iirimaalt, Sotimaalt, Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Norrast ärq pagõmisõ põhjusõs om peet näütüses Harald Ilosahiussõ hirmuvalitsõmist. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl. Pall'o noid, kiä lõuna puult tulliq, olliq Islandi kliiman väega pettünüq. Tuust kõnõlõsõq kotusõnimõq, miä nakkasõ pääle sõnaga kaldr 'külm'. Aastagal 1095 tettül rahvalugõmisõl Islandil oll' inemiisi umbõs 70 000 – 75 000.

Islandi esiqsaisminõ keskaol

Þingvellir, kotus, kon Alþing kokko saiõ

Kogo Islandi ütine valitsus, maailma edimädses peet rahva iistsaisuskogo vai parlament Alþing, luudi aastagal 930. Aastagal 1000 Allting otsust' et Island võtt vasta ristuuso. Nuuq, kiä tõisi jumalit kumardiq, võisiq tuud edesi tetäq.

Esiqsaisval Islandil oll' algõlinõ esiqvalitsussüsteem. Vabaq talopojaq võisiq tetäq kokkoleppit, mink rikmisõ iist oll' määrät veritaso. 13. aastagasaal tahtsõq mõnõq suuq võimu hindä kätte saiaq, nii kutstaski aiga 1220–1260 "Sturlungõ aos". Sturlungõ saagaq kõnõlõsõq vägivallast ja taplõmisõst, miä tuul aol sündü. 13. aastagasaal häitsnüq saagakirändüs om ka õuruupa mõõdupuiõ perrä ainulinõ ja esiqmuudu, saagasit om peet Islandi kultuuri kõgõ tähtsämbäs osas.

Norra riigi aig

Aastagil 1262–1264 oll'i islandlasõq kodosõast väsünüq ja olliq tuuga peri, et Haakon IV võtnuq saarõ Norra alaq. Nii naaś ka Islandil masma Norra säädüs ja valitsõmisviis. Tuuga lõppi ka viikingiaignõ ütiskunna toimiminõ.

14. aastagasaal alanuq väiku ijäaig, miä hävit' skandinaavialaisi elondusõ Gröönimaalt, oll' kõva lüük ka Islandilõ. 1402–1404 ja 1494–1494 naaś lakja lagonõma katsk, miä tapp' poolõ saarõ rahvast maaha. Tuud oll' tundaq viil 18. aastagasaa lõpun, ku rahvast oll' õks viil vähämb ku 14. aastagasaa algusõn. Island oll' Norra all aastaganiq 1814, kooniq Taani ja Norra kuningkunnaq lüüdi lakja ja Island jäi Taani alaq.

Taani riigi aig

1843. aastagal luudi vahtsõst uma parlament Alþing. 1873. aastagal Island sai uma põhisäädüse ja 1874 piirät hindäperi olõmisõ, 1904 hindävalitsõmisõ ja 1. joulukuu pääväl 1918 Islandist tull' hindäperi kuningkund personaalunioonin Taaniga. Ütisus Taaniga lõppi tõsõ ilmasõa aol, ku Taani vallutiq s'akslasõq ja Islandi vallutiq liitläseq. Pääle sõta Islandist sai rahvahääletüsega hindäperi riik.

Poliitiga

Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. 2016. aastaga piimäkuun valiti presindendis Guðni Thorlacius Jóhannesson.

Islandi parlamendin Alþingin om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri Katrín Jakobsdóttir, ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.

Luudus

Islandi topograafilinõ kaart

Islandi pääsaaõr mano käü hulga vähämbit saarõ ja laidõ. Niist kõgõ suurõmbaq ommaq Heimaey (umbõs 13 km²), Hrísey (7,52 km²) ja Grímsey (4,6 km²). Päält naidõ om õnnõ neli saart üle katõ ruutkilomiitre suurusõq. Pääsaare pindala om 101 826 km² ja terve riigi umbõs 103 000 km².

Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mandrilaatõ pääle

Island jääs Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga mannõrlaatõ vaihõlõ. Tuuperäst om Islandil suur hulk tulõmäki ja sääl om tihti ka maavärinit. Islandi lõunõpoolõ pääl olõvist Vestmannasaarist lõunõ poolõ sündü 1960. aastil mannõrlaatõ veerealodsõq vulkaanipurgahusõ peräst Surtsey saar. Saar om sündümisest saadik olnu rahulik ja tiidläseq ommaq saanuq uuriq, kuis taimõq ja eläjäq võtvaq tävveste vahtsõ maa hindä alaq. Vulkaan Hekla purskas' viimäte 2000. aastagal. 2010. aastaga edimädsen poolõn jäiq kogo Õuruupa linnugiq katõs nädälis maa pääle saisma, selle et pursku Eyjafjallajökulli jäätükü all ollõv sama nimega vulkaan.

Islandil om pall'o jõki, sadangit ja pall'o kuumaq lättit, mink abil tetäs geotermist energiät. Islandi kõgõ suurõmb purskav kuumaviiläteq om Geysir, mink perrä om tulnuq ka sõna geisri mitmõhe kiilde. Islandil om ka pall’o ijäkotussit, umbõs 11,5% riigi pinnast omgi jää all. Õuruupa kõgõ suurõmb ijästü om Õdagu-Islandin Vatnajökull.

Kõgõ korgõmbaq mäeq ommaq üle 2000 meetri korgõq. Islandi kõgõ korgõmb kotus om Vatnajökulli ijäkotussõ pääl Hvannadalshnúkur (2110 m). Maa rannal om pia egäl puul fjordõ ja merenulgõst. Mitmõn paigan müürüsainaq kasusõq järekõrran õkva merest. Rannajuunt om Islandil kokko 4970 km.

Eläjäq

Ku Islandilõ mindi, es olõq sääl tõisi nisaliisi kui ijärebäsit. Inemisega tulliq üten ka hiireq ja rotiq. Norrast tuudi üten ka põh'apõdraq, nää eläseq seo ilma aigu mõtsikult inemisest putmaldaq Hummogu-Islandi korgõndikõ pääl. Luundustõ om tuud ka hulga minke, kiä inemiisi mant puurõst är pagõsiq. Islandi vii seen eläs 17 valaskalla liiki ja mitmit hülgeliikõ. Kõgõ hariligumbaq kodoeläjäq ommaq tõpraq, lambaq ja hobõsõq.

Islandi perisluudus, miä oll' sääl jo inne inemise tulõkit, oll' tsirgurohkõ. Islandilt om löüt umbõs 300 tsirguliiki. Mere- ja viitsirguq ni nepiq ommaq kõgõ hariligumbaq Islandi tsirgurühmäq. Meretsirgõst eläaseq Islandil näütüses ijätormitsirk, randtiir, lunn, põh'asikusk, alk ja suula. Island om Õuruupa viitsirkõ kõgõ tähtsämb pesitelemiskotus. Mutikit Islandil om löüt umbõs 800 liiki, päämädselt ommaq naaq mardigaq ja hüürläseq. Tsibiläisist Islandil om õnnõ koiq ja üütsibiläseq. Islandi jõki seen om lõhekalla ja paaliat, järvi ja ojjõ seen om harju ja eherüst. Islandi siseviikogun või viil löüdäq ka angõrjat ja ogalikku. Ütśki näist ei olõq tegeligust siseviikala, naaq ommaq merekalaq, kiä ommaq makõ viiga säädünüq.

Sooladsõ vii kallo om löüt 293 liiki. Tähtsämbäq sügävä mere kalaq omma tursk, piksa, meriahhun ja saida. Päälüsviikallost ommaq tähtsäq heeringäq ja meretint. Näide saak om egä aastak esiqsugumanõ.

Islandil om arõnõnuq uma hobõsõsort, Islandi hopõn. Islandi hopõn om olluq saarõ inemiisile läbi aoluu väega tähtsä ja tarvilinõ. Tõvvopuhtusõ peräst ei toheq Islandilõ muialt hobõsit tuvvaq, a ku tahat, võit näid säält ärq viiäq. Islandi hobõsit om viid ümbe ilma egäle poolõ lakja.

Valitsõmisjaotus

Island jagonõs katsas piirkunnas (landsvæði).

Nr.	Piirkund	Rahva hulk (1.1.2019)	Pindala (km²)	Rahvast/ km²	ISO 3166	Piirkunnaq kaardi pääl
1	Höfuðborgarsvæðið	228 231	1 062	167,61	IS-1*
2	Suðurnes (aikaisemmin Reykjanes)	27 113	829	20,18	IS-2
3	Vesturland	16 507	9 554	1,51	IS-3
4	Vestfirðir	7 063	9 409	0,85	IS-4
5	Norðurland vestra	7 227	12 737	0,73	IS-5
6	Norðurland eystra	30 445	21 968	1,21	IS-6
7	Austurland	13 059	22 721	0,52	IS-7
8	Suðurland	27 346	24 526	0,87	IS-8
	Ísland	356 991	102 928	3,1	IS

Rahvastik

Islandil elli 2017. aastaga vahtsõaastakuul 338 349 inemist, näist 216 878 Suur-Reykjavíki piirkunnan ümbre pääliina.

Islandilõ om viimädsel aol Hummogu-Õuruupast pall'o rahvast lännüq, päämidselt Poolast ja Leedust. Kõigist elänikest om Islandist välänpuul sündünüq 20 957 inemist (6,59%).

Islandil ei pruugita väärnimmi, inemise tõnõ nimi om matronüüm vai patronüüm (imä- vai esänimi), näütüses Þor Björgólfsson 'Þor Björgólfi poig'.

Kultuur

Kiil ja kultuur

Islandil kõnõldas islandi kiilt, miä om täämbädsel pääväl kõnõldavist põh'amaa keelist kõgõ lähkümb vanapõh'a keelele ja püsünü üsna muutumaldaq 12. aastagasaast pääle. Näil ommaq ka alalõ vanaperälidseq helüq Þ ja ð.

Islandi edda ja skaldi esindaseq kõgõ kõvõmbat keskao kirändüst Õuruupan. Skaldi kõnõl’ vürste tegemiisist. Luulõtajaq vai skaldiq esitäseq noid huuvkunnin, pidon ja matussil.

Lätteq

Evans, Andrew: Iceland. Bradt Travel Guides, 2008. ISBN 9781841622156. Google'i raamaduq. Pruugit 31.10.2021. (inglüse keelen)