Tekst üüb Fering

At Republik Kareelien (üüb Rüs: Респу́блика Каре́лия Respúblika Karélija [rʲɪˈspublʲɪkə kɐˈrʲelʲɪ(j)ə]; üüb Kareelisk: Karjalan tazavaldu; üüb Fins: Karjalan tasavalta; üüb Wepsisk: Karjalan Tazovaldkund) as en republiik uun Rüslun. At republiik leit uun a Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt. Uun a nuurd leit det Murmansk Prowins, uun a uast lei det Witj Sia an det Archangelsk Prowins, uun a süüduast leit det Wologda Prowins, uun a süüd det Leeningrad Prowins an uun a waast Finlun. Det hee 614.064 lidj (2020)[1]. At hoodsteed faan't republiik as Petrosawodsk.

At Republiik Kareelien uun Rüslun
Flag faan't Republiik

Geografii

Bewerke

At Republiik Kareelien leit uun a nuurduast faan Euroopa, uun a nuurdwaast faan det europeeisk dial faan Rüslun.

De Nuurdelk Puulaarkreis gungt troch a nuurd faan Kareelien.

Lunskap

Bewerke
Sian uun Kareelien

De huuchst ponkt uun't republiik as de Nuorunen Berig (577 m), wat uun a nuurdwaast leit.

Wichtig sian uun't republiik san:

# Sia üüb Rüs üüb Kareelisk Grate (km²)
1 Ladoga Sia Ладожское озеро, Ладога Luadogu 17.700
2 Onega Sia Онежское озеро Oniegujärvi 9720
3 Wygosero Выгозеро Uikujärvi 1251
4 Toposero Топозеро Topasjärvi 986
5 Pjaosero Пяозеро Pääjärvi 943
6 Segosero Сегозеро Seesjärvi 815
7 Wodlosero Водлозеро Vodlajärvi 322
8 Sjamosero Сямозеро Siämärvi 266
9 Madel Kujto Sia Среднее Куйто Keski-Kuittijärvi 257
10 Boower Kujto Sia Верхнее Куйто Ylä-Kuittijärvi 240
11 Keret Sia Кереть Kierettijärvi 223
12 Njuk Sia Нюк Nuokkijärvi 214
13 Tischkeosero Тикшеозеро Tiikšenjärvi 209
14 Janisjarwi Янисъярви Jänisjärvi 200
15 Sandal Sia Сандал Sandaljärvi 185
16 Ondosero Ондозеро Ontajärvi 182
17 Leksosero Лексозеро Lieksajärvi 166
18 Liiger Kujto Sia Нижнее Куйто Ala-Kuittijärvi 141
19 Engosero Энгозеро 122
20 Paljeosero Пальеозеро 109

Diarten

Bewerke

Ales tup lewe uun't gebiit faan't republiik 63 slacher faan tetjdiarten, diarfaan föl, tu bispal de Ladoga-Ringelrob (Pusa hispida ladogensis), det Europeeisk Glidjhörnk (Pteromys volans) an det Brün Lunguar (Plecotus auritus), uun gefoor faan ütjsterewen san. Bi a struumer kön jam a araner faan europeeisk an kanaadisk biibern sä.

Waltrenen (Rangifer tarandus fennicus) lewe nai bi Kostomukscha.

Kliima

Bewerke
Petrosawodsk
Kliimadiagram
JFMAMJJASOND
 
 
30
 
-8
-15
 
 
23
 
-7
-13
 
 
31
 
-1
-8
 
 
35
 
5
-2
 
 
41
 
13
4
 
 
59
 
18
9
 
 
70
 
21
12
 
 
85
 
18
10
 
 
70
 
13
6
 
 
56
 
6
1
 
 
45
 
0
-5
 
 
40
 
-5
-11
Tempratuur uun °C,  Rin of snä uun mm
Efter: Roshydromet
Temperatüür, Rin of Snä uun Petrosawodsk, Kareelien
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
Max. Temp. (°C) −8,3 −6,8 −1,0 5,3 13,3 18,4 20,6 18,2 12,5 5,9 −0,4 −4,8 Ø 6,1
Min. Temp. (°C) −15,0 −13,1 −7,9 −2,2 3,6 8,8 11,6 10,3 5,6 0,8 −4,9 −10,8 Ø −1,1
Rin of snä (mm) 30 23 31 35 41 59 70 85 70 56 45 40 Σ 585
Rindaar (d) 9 7 9 9 7 10 10 12 12 12 12 11 Σ 120
T
e
m
p
e
r
a
t
u
r
−8,3
−15,0
−6,8
−13,1
−1,0
−7,9
5,3
−2,2
13,3
3,6
18,4
8,8
20,6
11,6
18,2
10,3
12,5
5,6
5,9
0,8
−0,4
−4,9
−4,8
−10,8
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
R
i
n
.
.
o
f
.
.
s
n
ä
30
23
31
35
41
59
70
85
70
56
45
40
  Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det


Steeden

Bewerke
Koord faan Kareelien

Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:

# Steed Nööm üüb Rüs Nööm üüb Kareelisk Lidj (2020)[2]
1 Petrosawodsk Петрозаводск Petroskoi 281.023
2 Kostomukscha Костомукша Koštamuš 29.634
3 Kondopoga Кондопога Kondupohju 29.218
4 Segescha Сегежа Segeža 26.000
5 Sortawala Сортавала Sortavala 18.831
6 Medweschjegorsk Медвежьегорск Karhumägi 14.091
7 Kem Кемь Kemi 10.648
8 Pitkjaranta Питкяранта Pitkyrandu 10.184
9 Belomorsk Беломорск Šuomua 9199
10 Suojarwi Суоярви Suojärvi 8678

Iindialing faan Ferwalting

Bewerke

At republiik hee tau steeden (Petrosawodsk an Sortawala), een steedkreis (Kostomukscha) an 15 distrikten:

# Distrikt Rüs Nööm Kareelisk Nööm Lidj (2020)[3]
1 Belomorsk Беломо́рский райо́н Belomorskin piiri 15.433
2 Kalewala Ка́левальский райо́н Kalevalan piiri 6563
3 Kem Ке́мский райо́н Kemin piiri 14.263
4 Kondopoga Кондопо́жский райо́н Kondupohjan piiri 35.207
5 Lachdenpochja Лахденпо́хский райо́н Lahdenpohjan piiri 12.471
6 Louchi Ло́ухский райо́н Louhen piiri 10.832
7 Medweschjegorsk Медвежьего́рский райо́н Karhumäjen piiri 27.042
8 Mujeserski Муезе́рский райо́н Mujejärven piiri 9457
9 Olonets Оло́нецкий райо́н Anuksen piiri 20.091
10 Pitkjaranta Питкяра́нтский райо́н Pitkänrannan piiri 17.153
11 Prionega Прионе́жский райо́н Oniegan rannikon piiri 22.202
12 Prjascha Пря́жинский райо́н Priäžän piiri 14.139
13 Pudosch Пу́дожский райо́н Puudožin piiri 17.052
14 Segescha Сеге́жский райо́н Segežan piiri 35.350
15 Suojarwi Суоя́рвский райо́н Suojärven piiri 15.057

Befölkring

Bewerke

Spriiken

Bewerke
 
Hüsnomerskäält üüb Rüs an Kareelisk uun Puschkinstruat uun Petrosawodsk.

Det Kareelisk Spriik, ian faan dön Finno-Ugrisk spriiken, wurt uun't prowins snaaket. Det as nai bi det Finsk Spriik. Kareelisk hee trii spriikwiisen: rocht Kareelisk, Olonetsisk (livvin kieli) an Lüüdisk (lüüdin kiel’). Föl lidj teenk, dat dön letst tau spriikwiisen apartig spriiken san.

Kultüür

Bewerke

Literatüür

Bewerke

Wichtig uun kareelisk kultüür, üüs uun det finsk an eestnisk kultüür, san a Ruunenliitjin, liitjin auer ual staken. Föl staken uun det finsk natschunaal eepos Kalewala faan skriiwer Elias Lönnrot (1802-1884) kaam faan ual kareelisk staken. Lönnrot beschükt flooksis at gebiit faan't republiik faan nü. Efter't ütjdun faan't eepos wurd "Kareelianismus" (Karelianismi), en intrese uun det kareelisk kultüür, uun det leed 19. juarhunert uun det finsk literatüür an konst en kulturel fenomeen. At lun wurd üüs at kwel faan det rocht finsk kultüür betrachtet.

Wichtig Kareelisk skriiwern, dachtern an auersaatern uun det 20. juarhunert an 21. juarhunert:

Histoore

Bewerke

Uun det Rüs Keiserrik wurd at gebiit faan't republiik faan nü dial faan det Archangelsk Guwernement an det Olonets Guwernement. 1923 wurd at gebiit det Kareelisk Autonoom Sosialistisk Sowjetrepubliik (ASSR). 1938 wurd de Kandalakscha Distrikt tu det Murmansk Prowins den. 1940 wurd det Kareelisk ASSR det Kareelo-Finsk Sowjet Sosialistisk Republiik (SSR). Kurt diarefter wurd dialen faan Finlun dialen faan't republiik. Uun det Naist Wäältkrich, faan 1941 tu 1944, wurd grat dialen faan det Kareelo-Finsk SSR faan Finlun besaatet. Efter a krich wurd at dial uun a waast faan de Ladoga Sia dial faan det Leeningrad Prowins. Det Kareelo-Finsk SSR wurd 1956 weler det Kareelisk ASSR. At republiik faan nü wurd de 13. Nofember 1991 grünjlaanjen.

Luke uk diar

Bewerke

Kwelen

Bewerke
  1. Russia: Northwestern Federal District, citypopulation.de
  2. Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de
  3. Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de
  NODES