Tekst üüb Öömrang

Witamiinen san orgaanisk ferbinjangen, diar di minsk nuadag brükt, oober ei salew auer san stoofwaksel produsiare koon. Det bedüüdet, dat witamiinen faan bütjen mä iidj an drank apnimen wurd skel.

Nöömer an ufkörtangen

Bewerke

Faan 20 witamiinen, diar bit daalang bekäänd san, tääl 13 üs nuadag för di minsk.

Nööm Ööder nööm Cheemisk nööm
Vitamin A Retinol Axerophtol, Retinol
Vitamin B1 Thiamin Aneurin
Vitamin B2 Riboflavin Lactoflavin, Vitamin G
Vitamin B3 Niacin Vitamin PP, Vitamin B5
Vitamin B5 Pantothensüren Vitamin B3
Vitamin B6 Pyridoxin, Pyridoxal an Pyridoxamin  
Vitamin B7 Biotin Vitamin H, I of Vitamin Bw
Vitamin B9 Foolsüren Vitamin M of Vitamin Bc
Vitamin B12 Cobalamin Erythrotin
Vitamin C Askorbiinsüren  
Vitamin D Cholecalciferol  
Vitamin E Tocopherol  
Vitamin K Phyllochinon an Menachinon (K1 Phyllochinon, K2 Menachinon)
* Jo aacht B-witamiinen wurd uk tuupfaadet an witamiin-B-kompleks näämd.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Witamiinen – Saamlang faan bilen of filmer
  NODES