Äijihsuálui
Äijihsuálui, Äijih tâi Äijihkeđgi lii suullân 30 meetter alosâš suálui Aanaarjäävri Äijihjoorŋâst. Tot lii 11 km keččin Aanaar markkânist. Suálui lii tovlái anarâšâi uhredemsuálui já kulá Aanaarjäävri kuulmâ Äijihsuolluu juávkun.[1]
| Äijihsuálui | |
|---|---|
 Äijihsuálui |
|
  Äijihsuálui |
|
|
Koordinaateh: |
|
| Staatâ |
 Suomâ |
| Eennâmkodde | Laapi eennâmkodde |
| Kieldâ | Aanaar |
| Vijđodâh | 0,004 km² |
| Alemus saje | 30 m |
| Äigi | UTC+2 |
Historjá
Ilmari Itkosii tiäđu mield Uáđđivei njäälmist aassâm Sárá Vuolli (Saijets) lâi uhredâm Äijihân moonijd 1800-lovo peln. Meid mottoom hosmiäštár ličij maka kiivšás uhredâm määrhi Äijihân, mut lâi puosâškuáttám tast maŋa.[1]
Ive 1873 kaavnâi 22-ihásâš eŋlandlâš arkeolog Arthur Evans Äijihsuolluu uhrekuovđâšmist silbâčiiŋâ (kiäđáášrieggee), mii lâš vuálgus Nuorttâ-Ruosâ Kumajuuvâ kuávlust já rahtum 1100-lovo suulâin. Kiäđáášrieggee lâi pieijum rieggee háámán tiällájum poldum taavtij oolâ, moh lijjii Arthur Evans mield poccuu, kuobžâ, kuumpi, keeđhi já lode täävtih. Taat silbâčiŋŋâ lii lamaš Säämimuseost Anarist luoihâsin já uáinimnáálá.[2][1]
Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Meccihaldâttâs já Säämimuseo keessiv 2007 toohâm arkeologlâš tutkâmušâi mield suollust kavnum amnâstâh lâi kuittâg čuuvtij ereslágán, ko tain iä kavnum piäđui täävtih ollágin. Tähtipittáhivvâduvâst, mon stuárudâh lâi 693 tähtipittád, kávnojii kale kode/poccuu čuárvih já täävtih (uhredum 1457–1635), saavzâ/kaaicâ (uhredum 1316–1437) já čuuvčâ/kuáppil (uhredum 1403–1450) täävtih, mut kyele já čäcilode täävtih iä kavnum ollágin. Tast puáhtá miäruštâllâđ, et Äijihsuálui ij lah lamaš aainâskin kyelisieidi. Puárásumoseh täävtih radiočiđđâäigidmáin mitteddijn sajaduvvii iivij 1316–1437 kooskân. Mielâkiddiivâš äšši Äijihsuolluu já meiddei Äijihjäävri Äijih-uv pehti lii tot, et uhretäävtih iä kavnum suolluu alemuu uásist ollágin, pic čuuvtij vyeliláá ađai koskâmudo vuoluubeln. Tot meerhâš tom, et tiätu suolluu tâi vääri aalaaš lii lamaš nuuvt pase, et toovláš päähinolmooš ij lah tuostâm aldaniđgin aalaa, mut lii uhredâm vyeliláá.[3][1]
Fáádást eres soojijn
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Äijihsuálui.
Käldeeh
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Mattus, Ilmari: Äijih ~ Äijihsuálui ~ Äijihkeđgi. Anarâš-kalender 2009, 2009. Anarâškielâ servi ry.
- ↑ Ukonsaari www.samimuseum.fi. Čujottum 10.12.2022. (suomâkielân)
- ↑ Inarin retkeilyalueen nähtävyydet Luontoon.fi. Čujottum 10.12.2022. (suomâkielân)