Albert Camus
| Albert Camus | |
|---|---|
| |
| Šoddâm | skammâmáánu 7. peeivi 1913 Mondovi, Algeria |
| Jáámmám | uđđâivemáánu 4. peeivi 1960 (46-ihásâžžân) Villeblevin, Ranska |
| Pargo | |
| Áámmát | kirječällee |
| Kirjálâšvuođâ šlaajâ | eksistentialism, absurdism |
| Kielâ | eŋgâlâskielâ |
| Lasetiäđuh | |
| Nommâčáálus | 
|
Albert Camus (7. skammâmáánu 1913 Mondovi, Algeria – 4. uđđâivemáánu 1960 Villeblevin, Ranska)[1] lâi ranskalâš čällee, toimâtteijee já filosof. Sun čaalij esseid, čaitâlmijd já kiirjijd. Sun lii tobdos eromâšávt tagarijn romanijn ko L'étranger (1942), La peste (1947) já La chute (1956).
Eellim
muteAlbert Camus vietij pärni- já nuorâvuođâs Algeriast,[2] mii kuulâi talle Raanskan. Camus eeči jaamij vuosmuu maailmsuáđist. Camus varrij enijnis já viljâinis Alger pargoviehâluoka kuávlun. Tobbeen sij assii oovtâst Camus áhhoin já halvaandum ennuin taggaar aassâmvisteest, mast lijjii tuše kyehti loonjâ.[3]
Albert Camus algâttij vuáđuškoovlâ ive 1918. Tobbeen sust lâi uáli jo pyeri máttáátteijee, Louis Germain, kii išedij suu finniđ stiipeend luvâttâhân. Maŋeláá Camus omâstij Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume kijttosaavâs Germainân. Camus kuittâg kaartâi koskâldittiđ luvâttâhuápuidis, tastko sun puáccái tuberkulosân. Camus varrij meddâl epitiervâslii aassâmvisteest, kost sun lâi aassâm perruinis 15 ihheed, já sun algâttij filosofia uápuid Alger ollâopâttuvvâst. Ollâopâttuv máttáátteijee Jean Grenier išedij Camus ovdediđ kirjálijd já filosofisijd ideaid. Ive 1936 Camus uážui diplôme d’études supérieures oppâčáittusistis, ađai sust šoodâi filosofia maister. Forgâ tastmaŋa sun puáccái uđđâsist tuberkulosân, já tondiet sun ij puáhtám juátkiđ ollâopâttuv karrieer.[3]
Camus moonâi Ranska Aalpâi luámučuosâttâsân, vâi sun puáráničij. Puáránem maŋa sun maacâi Algerân Firenze, Pisa já Genova peht.[3] Sun seervâi Algeria kommunistlii piäládâhân 21-ihásâžžân, mutâ kyehti ive maŋeláá piäládâh iäruttij suu. Sun varrij ive 1942 Pariisin, kost sun palvâlij Ranska vuástálistemlihâstuvvâst nube maailmsuáđi ääigi.
1950-lovvoost Camus olgoštui Ranska fiätulij ulmui juávhust, tastko sun lâi kritisistám marxlâšvuođâ tyejestis L'homme révolté. Siämmáá suujâst suu koskâvuotâ Jean-Paul Sartren potkânij. Suu neutraallâš uáivil Algeria suáđist toovâi sust epipivnohin sehe Ranskaast já Algeriast.
Albert Camus jaamij autopäärtist ive 1960. Italialâš totkee Giovanni Catelli mielâst Camus jäämmim lâi syelimorhe. Catelli mielâst Sovjetlito olgominister Dmitri Šepilov meridij, ete Camus kolgâččij morhediđ. Suijân toos lâi artikkâl, mon Camus lâi čáállám ive 1957. Artikkâlist Camus sujâttij Šepilov Uŋgar aalmugvääldi tuššâdmist.[4]
Karrieer
muteAlbert Camus luuvâi ennuv ranskalijd klassikkoid, mutâ meiddei äigikyevdilis kirjálâšvuođâ. Sun čaalij, pyevtittij, šiettâdij já čaittâlij Théâtre du travail -nommâsii teatterist. Teatter tárguttâssân lâi faallâđ eromâš puorijd čaitâlmijd pargoviehâluokan.[3]
Ovdil nube maailmsuáđi Camus poorgâi Alger républicain -aavisist išetoimâtteijen. Suu pooliitliih čalluuh maailm epivuoigâlâšvuođâin kiddejii eromâš huámmášume. Camus vuosmuš roomaan L'étranger almostittui ive 1942. Siämmáá ive almostittui merhâšittee filosofisâš essee Le mythe de Sisyphe, mast sun analysistij tallaa nihilism já absurdism. Sun irâttij keksiđ vyevi vyeittiđ nihilism.[3]
Nihilism já absurdism maŋa Camus vuájui taggaar konseptân ko "moraallâš já metafyysisâš aalmugväldi". Sun kieđâvušâi tom L'homme révolté -esseest. Suu eres merhâšittee tyejeh láá La chute (1956) já nooveelnurâldâh L'exil et le royaume (1957).[3]
Albert Camus annoo filosofisâš čällen. Sun lâi pessimist já agnostikko, já sun vuástálistij viehâvääldi. Suu ideologia lâi siämmááláván ko Jean-Paul Satre ideologia, mutâ sunnuu koskâvuotâ potkânij 1950-lovvoost.
Nube maailmsuáđi maŋa Albert Camusist šoodâi jieijâs suhâpuolvâ saavâjođetteijee sehe mentor čuávuváid suhâpuolváid.[3] Camus uážui Nobel kirjálâšvuotâpalhâšume ive 1957.[5] Sun lâi nubben nuorâmus palhâšume uážžoo eŋlandlâš kirječällee Rudyard Kipling maŋa.
Fáádást eres soojijn
mute
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Albert Camus.
Käldeeh
mute- ↑ Camus, Albert catalogue.bnf.fr. Čujottum 19.6.2024. (ranskakielân)
- ↑ Rantala, Risto & Turtia, Kaarina (toim.): ”Camus, Albert”, Otavan kirjallisuustieto, s. 127. Helsinki: Otava, 1990. ISBN 951-1-09209-X.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Albert Camus www.britannica.com. 11.6.2024. Čujottum 19.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Willsher, Kim: Albert Camus might have been killed by the KGB for criticising the Soviet Union, claims newspaper theguardian.com. 6.8.2011. Čujottum 19.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Literature 1957 NobelPrize.org. Čujottum 19.6.2024. (eŋgâlâskielân)