Njuámmil (Lepus timidus) lii njuámmilellei laahkon kullee njomâtteijee, mii lii vuáhádum pyereest Tave-Euraasia pirrâsân.

Njuámmil
Lepus timidus
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko Njuámmilelleeh Lagomorpha
Hiäimu Njuámmileh Leporidae
Suuhâ Lepus
Šlaajâ timidus

Stuárudâh já olgohäämi

mute

Njuámmil rummâš kukkodâh lii 50–60 cm, mon lasseen tast lii pieinis, mii lii suullân 4–8 cm. Ellee tiäddá 3–5 kg. Niŋálâs lii stuárráb ko ores.[2] Njuámmil iälá táválávt 1–2 ive, mutâ puárásumoseh njuámmileh láá lamaš joba 9-ihásiih. Keessiv njuámmil čielgipeeli lii ränisruškâd já čuávjipeeli vielgâd. Peeljijn láá vielgis roobdah já čapis keejih. Tälviv njuámmil turkkâ lii vielgâd, tuše peljikeejih láá čappâdeh. Turkkâ tuálá liegâsvuođâ pyereest. Njuámmil lebbee monnjâjuolgij jyelgisuormâid, vâi tot pasta jotteeđ muottuu oolâ stuppááhánnáá. Njuámmil pasta ruottâđ joba 60 km/h, já tot vuájá pyereest.

Lavdâm

mute
 
Njuámmil lavdâm

Njuámmil iälá EuroopAasia taveoosijn, PuolastSkandinaviast Kuálhismeerân. Sierâ populaatioh láá Hokkaidost, Kiriilijn, Sahalinist, Aalpâin, IrlandistSkotlandist. Šlaajâ lii ištâdum Eŋlandân, Färsuolluid já maaŋgâ Skotland suollui. Njuámmil kávnoo ubâ Suomâst.

Njuámmileh kávnojeh iänááš tundraasttaigameecijn.

Lasanem

mute
 
Njuámmil tälviv

Njuámmileh finnejeh táválávt 2–5 čiivgâ, motomin joba käävci čivgâd. Niŋálâs čivgá 1–3 tove ivveest. Táválávt piäsáduvah láá kuittâg kyehti.

Kimeäigi álgá kuovâmáánust, já niŋálâs kimeguát tállân šoddâdem maŋa. Čuávjiäigi lii 50 peivid. Šodâdijnis čiivgâin láá soksâmeh, já toh uáinih. Enni piämmá čiivgâid ohtii peeivist, tuše muáddi miinuut. Čiivgah purâškyetih šaddoid jo muádi peeivi ahasâžžân, já toh oceh oovtâ oho ahasâžžân ravâdis jo jiejah. Njuámmilčiivgah láá masa hajâttemeh, mii iššeed taid ripettiđ.

Salâsteijeeh

mute

Maŋgâ ellee salâsteh njuámmilijd, ovdâmerkkân kumppi, iilvâs, riemnjis, jierssee, kuáskimstuorrâoppuu. Eres-uv piätulodeh, ovdâmerkkân säpligvälli, salâsteh njuámmilčiivgâid.

Miäcástem

mute

Njuámmil miäcástem lii ohtâ pivnohumosijn miäcástemhaamijn. Ihásávt Suomâst miäcásteh suullân 200 000 njuámmilid. Njuámmil miäcástemäigi álgá čohčâmáánu 1. peeivi já nohá kuovâmáánu 28. peeivi.[3]

Käldeeh

mute
  1. Thomas Lilley: Njuámmil – Lepus timidus Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  2. luontoportti.com Čujottum 2.5.2021 (suomâkielân)
  3. Yleiset rauhoitusajat - finlex.fi Čujottum 2.5.2021 (suomâkielân)
 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Metsäjänis
  NODES