RNA
RNA ađai ribonukleiinsuvrâ (eŋgâlâskielân ribonucleic acid) lii polymeer, mast láá nukleotiideh.
RNA-šlaajah
muteKulmâ tobdosumos RNA-šlaajâ láá viestâtuálvoo-RNA, sirdee-RNA já ribosomaallâš RNA.[1] Viestâtuálvoo-RNA (mRNA) lii molekyyl, mii puáhtá DNA:st kopijistum geeni tiäđuid sellâváimusist sellâšliijván. Täin tiäđuin pyevtittuvvojeh proteiineh ribosomijn. Sirdee-RNA (tRNA) sirdá aminosuuvrâid ton telakistemsajan[2], mast proteiinviđjáh ráhtojeh.[3] Seelâ RNA:st suulân 80 % lii ribosomaallâš RNA (rRNA).[4] Tággáár RNA katalysist ribosomist tábáhtuvvee reaktioid.
RNA já DNA koskâsiih iäruh
muteLáá kyehti nääli, maht RNA iärrán DNA:st: DNA deoksriboos saajeest RNA:st lii riboos já tymiin saajeest lii urasiil.[5][6] Eresnáál ko DNA, RNA lii táválávt oovtsáigusâš.[5]
RNA-viruseh
muteRNA-virus lii virus, mast lii RNA geeneetlâš amnâsin. Taan nukleiinsuvrâ lii táválávt oovtsáigusâš RNA (ssRNA), mut taat puáhtá leđe meid kyevtsáigusâš RNA (dsRNA).
Käldeeh
mute- ↑ Ribonucleic Acid (RNA) National Human Genome Research Institute. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Ribosome National Human Genome Research Institute. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Transfer RNA (tRNA) National Human Genome Research Institute. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ rRNA & rRFs. Jefferson Computational Medical Center. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 DNA and RNA. 2. RNA. Jefferson Computational Medical Center. Čujottum 14.12.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Nukleiinihappojen rakenne. Solunetti. Čujottum 14.12.2020 (suomâkielân)
