Stuorrâlodde
Stuorrâlodde (Larus argentatus) lii stuorrâ lodde, mii kulá riddoluudij laahkon. Puárásumos Suomâst riegistum stuorrâlodde lii lamaš masa 33 ihheed puáris.[2]
Stuorrâlodde Larus argentatus (Pontoppidan, 1763) |
|
---|---|
Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
Tile Suomâst | VU (hiäjulum) |
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
Kodde | Elleekodde Animalia |
Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
Luokka | Lodeh Aves |
Lahko | Riddolodeh Charadriiformes |
Hiäimu | Kaijuuh Laridae |
Suuhâ | Kaijuuh Larus |
Šlaajâ | argentatus |
Stuárudâh já tobdomeerhah
muteStuorrâlodde lii 54–60 cm kukke já tiäddá 640–1 700 g.[3] Ton suájákejij koskâ lii 123–148 cm.[3]
Lavdâm
muteStuorrâlodde iälust riddokuávluin já motomin meiddei sisenâmist. Tom kuáhtáá iänááš Euroop taveviestâr- já taveoosijn. Suomâst stuorrâlodde pessee suáluikuávluin já siseennâm stuárráámuin jaavrijn Koskâ-Laapi räi. Suomâst stuorrâlodde lii luokattâllum hiäjulum šlaaijân Ive 2019 rääjist, tastko nääli lii kiäppánâm.[4] Ovdil 2019 tot lâi luokattâllum eellimvuáimálâš šlaaijân.[5]
Lasanem
muteSuomâst maneh almostuveh piervâlân cuáŋui-vyesimáánust. Niŋálâs mannee 2–3 mane, maid niŋálâs já ores kuohtuuh läälliv 25–28 peivid. Uđâgááh vyelgih piervâlist 6–7 oho ahasâžžân.[6]
Raavvâd
muteStuorrâlodde lii puohporree. Tot porá kuolijd já njuovâduvâid, rapuelleid, lapsemááđuid, eres luudij moonijd já uđâgáid, pasâttâsâid já elleid, moh láá jáámmám jotoluv keežild.[7][6]
Fáádást eres soojijn
mute- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Stuorrâlodde.
Käldeeh
mute- ↑ European Herring Gull iucnredlist.org. Čujottum 5.9.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Mielenkiintoisia rengaslöytöjä www.luomus.fi. Čujottum 4.9.2023. (suomâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 Harmaalokki, Larus argentatus luontoportti.com. Čujottum 4.9.2023. (suomâkielân)
- ↑ Harmaalokki – Larus argentatus punainenkirja.laji.fi. Čujottum 5.9.2023. (suomâkielân)
- ↑ Harmaalokki - Larus argentatus laji.fi. Čujottum 5.9.2023. (suomâkielân)
- ↑ 6,0 6,1 Laine, Lasse J.: Suomalainen Lintuopas, s. 169. WSOY, 2009. ISBN 978-951-0-26894-0.
- ↑ Svensson, Lars: Lintuopas – Euroopan ja Välimeren alueen linnut, s. 184. Otava, 2010.