Abakan

lidn Venälaižes Federacijas, Sibirin suves

Abakan (hak.: Ағбан, ven.: Абака́н) om lidn Venälaižes Federacijas, Sibirin suves. Se om Hakasijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Abakan
Абакан (ven.)
Ағбан (hak.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 185,804 ristitud
Pind 112,38 km²
Abakan Абакан (ven.) Ағбан (hak.)
Pämez' Aleksei Lömin
(tal'vku 2019—)
Telefonkod +7−3902-xxx-xxx
Avtokod 19
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Lidnan kart (2021)

Istorii

vajehta

Ende gunnoiden lidnuz oli olmas Samohval-mägenno. Sid' kalaidajad nimitihe ülüt Ah Tigei «vauged mägenpa» jurtiden äjüden tagut. Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1675 kuti Abakanan lidnuz (ven.: Абаканский острог). 1780-nziš vozišpäi nimitihe küläd Ust'-Abakanskoje:ks.

Vl 1925 saudihe raudted Minusinskhasai i avaitihe Abakan-raudtestancijad. Panihe Hakasijan avtonomijan alust vn 1925 tal'vkus, siš aigaspäi eländpunkt kändihe Hakasijan administrativižeks keskuseks. Eländfartalad sünduiba žilon raudtestancijanno i külän keskes. Vl 1931 kaikile niile anttihe lidnan statusad da udesnimitihe nügüdläižikš. Vll 1934−1991 Abakan oli Hakasijan avtonomižen agjan keskuseks, kudamb oli Krasnojarskan randan palaks.

Abakanan ižandusen päsarakod oma jüžmak transportine mašinoidensauvomine, sauvondmaterialiden tegimed, sömtegimišt (oludentegim i lihan edheotandad), mugažo kengiden fabrik radab.

Geografijan andmused

vajehta

Abakan seižub ühtennimižen jogen lanktendan sijas Jeniseiha (hura ližajogi), Hakasiž-Minusinskan katl'usen keskuses, 250 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jenisein son' ümbärdab Samohval-mäged lidnas. Matkad Moskvhasai om 3390 km päivlaskmha orhal. Ezilidnad oma Černogorsk (lodeheze) i Minusinsk (päivnouzmha, Jeniseinjogen vastrandal). Lähembaižed järedad lidnad oma Meždurečensk, Krasnojarsk, Ačinsk, Novokuzneck, Kizil.

Klimat om terav kontinentaline kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +1,4 C°, kezakun-elokun +16,8..+19,9 C°, tal'vkun-uhokun −15,6..−18,4 C°. Ekstremumad oma −42 C° (tal'vku) i +36 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om −2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +1 C°). Paneb sadegid 311 mm vodes, enamba kezakus-elokus (58..68 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (4..10 mm kus).

Tobmuz

vajehta

Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnan pämez' oli Nikolai Bulakin (semendku 1995 — reduku 2019), eli vll 1952−2019.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 165 214 ristitud, vn 2021 — 184 769 ristitud. Kaik 181 709 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 186 797 eläjad vl 2020.

Ortodoksižen hristanuskondan 13 pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Spasan Toižetamižen kafedraline päjumalanpert', ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', ühesa jumalanpertid, časoun', valataipühäpert'. Lidnan ezmäine katoline pühäpert' om avaitud vl 2013. Islaman «Al-Kuddus»-pühäpert' om sauvomas vspäi 2011. Om registriruidud buddizman i protestantizman (lüteranižuz, baptizm, vižkümnenden päivän) kundoid lidnas.

Hakasijan valdkundaline universitet[2] (vspäi 1994, alusenpanend 1939 kut pedinstitut) om lidnan üläopendusen päaluzkundaks. Kaik üks'toštkümne fakul'tetad i nell' institutad mülüdas sihe, niiden ližaks koume kolledžad: maižandusen, medicine i muzikkolledž. Hakasijan tehnine institut — Sibirin federaližen universitetan (Krasnojarsk) filial om lidnan toine üläopendusen aluzkund.

Transport

vajehta

Avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Abakan-lendimport Tihonov-jenaralan nimed[3] (АБН / ABA / UNAA, 318 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase lidnan röunanno pohjoižhe keskusespäi. Tehtas reisid Venäman Sibirin järedoihe lidnoihe, Moskvha, Azijan lähižihe maihe.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Abakanan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Hakasijan valdkundaližen universitetan sait (khsu.ru). (ven.)
  3. Abakan-lendimportan sait (abakan.aero). (ven.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Hakasijan Tazovaldkundan lidnad
Abakan | Abaz | Černogorsk | Sajanogorsk | Sorsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
  NODES
admin 2
todo 1