Belorečensk
Belorečensk (ven.: Белоре́ченск, armen.: Բելորեչենսկ Belorečensk) om Venäman lidn da lidnankund Krasnodaran randan keskuzpalan suves. Se om Belorečenskan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 55,010 ristitud |
Pind | 38,48 km² |
Pämez' | Aleksandr Abramov (viluku 2019—) |
Telefonkod | +7−86 155-xx-xxx |
Avtokod | 23, 93, 123 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaČerkesalaižiden Šithal-eländpunkt (adig.: Шытхьалэ) oli olmas Belorečenskan sijas edel 19. voz'sadan kahtent palad.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Kubanin kozakoil kuti maine lidnuz i Belorečenskai-stanic (ven.: станица Белореченская) vl 1862. Vl 1910 «Armavir — Tuapse»-raudtejono läbiti stanicad, i se šingotaškanzihe teravas. Stanic sai lidnan statusad vn 1958 28. päiväl semendkud nügüdläiženke nimenke. Vozil 1979−2005 lidn alištui agjan tobmudele oikti.
Belorečenskan ižandusen päsarakod oma himine (mineraližheretusiden tegim), sömtegimišt (südäiveded, konditerine fabrik, voitegim, kombisötken tegim, leibtegim), sauvondmaterialad (raudbetontegesed), raudtetransportan edheotandad i meblin tehmine.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Vaugedjogen oiktal randal (adig.: Шъхьагуащэ, Kubanin hurapol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Adigejan Tazovaldkundan röunhasai om kuz' kilometrad päivlaskmha i nell' kilometrad suvhe, Krasnodarhasai om 75 km päivlaskmha orhal vai 100 km avtotedme. Lähembaine lidn om Maikop (Adigejan pälidn) kaks'kümnes kilometras suvipäivnouzmha orhal, raudtedme vai avtotedme.
Tobmuz
vajehtaBelorečensk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline Administracijan pämez' om Aleksandr Šapovalov (keväz'ku 2017 — viluku 2019). Lidnan nevondkundan ezimez' om Gennadii Kardašin vn 2024 redukuspäi. Edeližed nevondkundan ezimehed oma Filipp Kondrat (reduku 2019 — reduku 2024), Aslan Ciku (radoi vn 2019 redukuhusai). Kaik rahvaz valičeb nevondkundan 35 ühtnijad videks vodeks.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 53 892 ristitud, vn 2021 — 55 870 ristitud. Kaik 52 264 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60 tuhad eläjid vl 1996.
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 84,1 %, armenijalaižed — 9,9 %, ukrainalaižed — 1,4 %, toižed rahvahad — 4,1 %, rahvahuden ozutandata — 0,5 %.
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[1] oma saudud: kaks' jumalanpertid i koume časounäd. Armenižen jumalankodikundan pühäpert' om avaitud lidnas.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell'toštkümne nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..5, 7..11, 13, 14, 16, 17), augotižškol (nomer 39), seičeme keskškolad (nomer 1, 2, 3, 5, 8, 9, 68), gimnazii, sädamižen keskuz, muzikškol, Junost' -sportškol («nor'aig»). Professionaližen opendusen aluzkundad: industrialiž-tehnologine tehnikum (valdkundaline)[2], kooperativine tehnikum (privatine), biznesan da oiktusen tehnikum (privatine), medicinine kolledž[3] (valdkundaline).
Galerei
vajehta-
Keskuztorg (2010)
-
Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert', vn 2016 nägu
-
Mineraližheretusiden tegim vl 2017
-
Raudteradnikoiden kul'turkeskuz (vn 2015 olend)
-
Belorečenskai-päraudtestancijan sauvuz vl 2011
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaBelorečensk Vikiaitas |
Krasnodaran randan lidnad | ||
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk | ||