Köl'n

Köl'n (saks.: Köln [kœln], sijaline pagin Kölle, latin.: Colonia) om Saksanman lidn valdkundan päivlaskmas i Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanman suves. Se om nellänz' surtte lidn valdkundas, Rurštadtan kaikiš suremb lidn.

Köl'n
Köln

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2023)	1,084,831 ristitud
Pind	405,01 km²
Pämez'	Genrietta Reker (kül'mku 2015—, Henriette Reker)
Telefonkod	+49−22
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan transportkart (2013)

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 38 EME kuti Ubiorum-lidnuz (latin.: Oppidum Ubiorum) rimalaižen Mark Vipsanii Agrippa-polknikan käskön mödhe. Vl 50 meiden erad anttihe Rimalaižen imperijan lidnan statusad (latin.: Colonia Claudia Ara Agrippinensium) da riman oiktust. 19. voz'sadal Köl'n eli läbi tegimišton sauvondas. Toižen mail'man sodan aigan lidnan ühesa kümnendest oli pandud mantazole, vanhan lidnan äjad sauvused oma udessündutadud täuzin.

Lufthansan päfater om saudud lidnas. Järedad tegimed ratas nenil kompanijoil: Ford, Toyota, Bayer.

Geografijan andmused

Lidnan ümbrikod da rajonad (2010)

Lidn sijadase Rein-jogen alajoksmusen randoil, 38..118 m korktusil, 52 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Berlinhasai om 475 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 548 km raudtel vai 572 km avtotedme (Gannoveran kal't). Enzne Bonn-pälidn om Köl'nan suvine ezilidn.

Klimat om ven valdmeren valatoitusenke, pil'vesekaz tal'vel. Voden keskmäine lämuz om +10,7 C°, kezakun-elokun +17,1..+19 C°, tal'vkun-uhokun +3,0..+3,8 C°. Ekstremumad oma −23,4 C° (viluku) i +40,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21 C° (uhoku). Ei voi olda haloid heinkus-elokus vaiše. Paneb sadegid 802 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus-elokus (83..87 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (48..55 mm kus). Paneb lunt 10..11 päiväd vodes keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..73 % röunoiš keväz'kus-elokus, 78..84 % sügüz'kus-uhokus.

Köl'n jagase ühesaks ümbrikoks (saks.: Stadtbezirk) da 86 lidnrajonaks (Stadtteil).

Eläjad

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 017 155 ristitud, sidä kesken saksalaižed otiba 84 %. Kaik 1 075 935 eläjad oli lidnas vl 2016. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', mugažo oli 1 013 771 eläjad vl 1975. Läz koumed millionad ristituid elädas Köl'nan lidnaglomeracijas, kümne millionad om kaikes Rurštadtas.

Transport

Avtobusad i kiruhtramvai (saks.: Cologne Stadtbahn vspäi 1968, 12 jonod, 195 km raudted, 38 manalašt seižutest) oma kundaližeks transportaks lidnas, niiden severz'-se maršrutoid ühtenzoittas aglomeracijan toižidenke lidnoidenke. Köl'n -päraudtestancii radab vspäi 1859. Vezitransport kävutase turistoil päpaloin.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Köl'n / Bonn-lendimport «Konrad Adenauer» (CGN / EDDK, 12,9 mln passažiroid vl 2018, läz 1 mln tonnoid jüguid vl 2022) sijadase 12 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi (i 16 km lodeheze Bonnaspäi). Tehtas reisid Evropan äjihe pälidnoihe i znamasižihe lidnoihe, Turkanman surihe lidnoihe, Keskmeren äjihe lebutahoiže, mugažo Saksanman surihe lidnoihe. Om jügureisid kaikedme Pohjoižedme mapoliškodme (Suvipäivnouzmaine Azii, Indii, AÜV).

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (stadt-koeln.de). (saks.) (+äikel'ne avtomatine känduz)