Ugand

Ugand (suahili i angl.: Uganda, mugažo Yuganda nacionaližel lugand-kelel), täuz' oficialine nimituz — Ugandan Tazovaldkund (angl.: Republic of Uganda, suahili-kelel: Jamhuri ya Uganda), om mererandatoi valdkund Afrikan päivnouzmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kampal.

Ugandan Tazovaldkund
Republic of Uganda (angl.)
Jamhuri ya Uganda (suahili)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Kampal
Eläjiden lugu (2018)	40,853,749 ristitud
Pind	241,038 km²
Kel'	anglijan, suahili
Valdkundan pämez'	Joveri Kaguta Museveni
Päministr	Ruhakana Rugunda
Religii	hristanuskond, paganuz, islam
Valüt	ugandan šilling (USh) (UGX)
Internet-domen	.ug
Telefonkod	+256
Aigvö	UTC+3

Istorii

Vl 1962 redukun 9. päiväl Ugand tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Vl 1985 sodakukerduz tegihe valdkundas.

Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1995 redukun 8. päiväl, se om väges voziden 2005, 2015 i 2017 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Ugandan topografine kart

Ugand om valdkundröunoiš Kenijanke päivnouzmas (röunan piduz — 814 km), Tanzanijanke (391 km) da Ruandanke (172 km) suves, Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivlaskmas (877 km), Suvisudananke pohjoižes (475 km). Ühthine röunoiden piduz om 2729 km. Valdkundan pind om 241 038 km², sidä kesken saum vezid om 18% (43 938 km²). Ugand om mererandatoi valdkund.

Valdkundan pind om jagadud jogialangištoil mägitazangišt 1000..1500 metrad ü.m.t. korktusil. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Margarit-mägioc (5110 m). Al'bert-järven pind om kaikiš madalamb (621 m). Viktorii-järv otab Ugandan suvipäivnouzmpol't.

Klimat om subekvatorialine.

Londuseližed pävarad oma vas'k, kobal't, kuld, gidroenergii; toižed varad — mouckivi, keitandsol, mahuz.

Politine sistem

Ugandan parlament Kampalas

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Uganda, suah.: Rais wa Jamhuri ya Uganda), hän-žo om azekhiden vägiden päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad da toižid ministrid radnikusele.

Parlament (angl.: Parliament of Uganda, suah.: Bunge la Uganda) om üks'kodine 529 deputatanke, niišpäi 353 — kaik rahvaz valičeb, 146 — naižiden ezitajad, 10 — armijaspäi, 5 — norištospäi, 5 — invalidoiden ezitajad, 5 — radajiden ezitajad. Deputatoiden valdatusiden strok om viž vot.

Vl 2021 vilukun 14. päiväl Ugandan järgvaličendad oliba. Valitihe prezidentad da 11. kucundan parlamentan ühtnijoid. Joveri Kaguta Museveni sai vägestust (58,38%, vl 2016 oli 60,62%, vl 2011 — 68,38%). Hän jätktab prezidentaks vs 1986 vilukun 29. päiväspäi, se om Musevenin kudenz' strok prezidentan valičendoiden zavodindaspäi vl 1996. Ugandan nügüdläine päministr om Ruhakana Rugunda vn 2014 sügüz'kun 18. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Ugandan administrativiž-territorialine jagand.

Ugand jagase nelläks agjaks (regionaks, angl.: region). Agjad alajagasoiš 112 ümbrikoks (angl.: district), üks' niišpäi om Kampal-pälidnan ümbrik. Ümbrikod alajagasoiš municipaližihe ühtnikoihe.

Eläjad

Ugandas elädas ugandalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 35 918 915 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2014): ganda — 16,5%, nkole — 9,6%, soga — 8,8%, čiga (kiga) — 7,1%, teso — 7,0%, langi — 6,3%, gisu — 4,9%, ačoli — 4,4%, lugbara — 3,3%, toižed rahvahad — 32,1%.

Uskondan mödhe (2014): protestantad — 45,1%, riman katolikad — 39,3%, islamanuskojad — 13,7%, toižed uskojad — 1,7%, religijatomad — 0,2%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kir, Mbarar, Mukono, Gulu, Nansan, Masak, Kasese, Hoim. Vl 2014 21 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

Ižanduz

Ugandan päeksport om kofe (19%), toižed söndtavarod (läz 13%, sidä kesken ris, kukuruz, pal'mvoi, perč, olud, kuidud leib), kala da liha (9%), tabak (6%); toine eksport — oigendimed radion da telefoniden täht (4%), cement (4%), kivivoi (4%), kakaonbabud (3%), vihand čai (3%), rogosahar (3%), änikod (2%), kuld (2%), raud (2%), puvill (2%), muil (1%).

Irdkosketused

• Ugandan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait (statehouse.go.ug). (angl.)
• Ugandan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait (parliament.go.ug). (angl.)
• Ugandan Statistikan büron sait (ubos.org). (angl.)