Bandung

Bandung (indonez.: Kota Bandung [ˈbɑːndʊŋ], alam.: Bandoeng) om lidn Indonezijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Päivlaskmaine Jav-agjan administrativine keskuz.

Bandung
Kota Bandung

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Indonezii
Eläjiden lugu (2021)	2,452,943 ristitud
Pind	167,31 km²
Pämez'	Jana Muljana (sulaku 2022—, Yana Mulyana)
Telefonkod	+62−22
Aigvö	UTC+7

Istorii

Eländpunkt mainitase vspäi 1488. Ezmäine Indonezijan raudte ühtenzoiti Batavijanke (nüg. Džakart) vl 1880, sil aigalpäi regionan tekstiline tegimišt šingotaškanzihe. Vl 1906 Bandung sai erištadud municipalitetan statusad. Oli kurortaks kolonialižen aigan.

Bandung šingotase lebuturizmal, dizaintavaroiden penil edheotandoil, farmaceftižel sarakol, sömtegimištol. Läz 50 üläopendusen aluzkundad ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase 665..1050 metrad korktusil, 708 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud vulkanoil 2400 metrhasai ü.m.t. kortte. Matkad Džakarthasai om 140 km lodeheze.

Klimat om tropine mussonine päivoikaz, subtropižen mägiden röunal. Kun keskmäine lämuz om +22..+23 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +11 C° i +34 C°. Paneb sadegid 1838 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (200..255 mm kus), vähemba heinkus-sügüz'kus (50..70 mm kus).

Bandung jagase 30 ümbrikoks (indonez.: kecamatan).

Eläjad

Vn 2010 Indonezijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 2 394 873 ristitud, vn 2021 — 2 452 943 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 8,3 mln eläjid om ezilidnoidenke 487 km² pindal, kaik om 11,8 mln ristituid lidnaglomeracijas 1876 km² pindal (2021, kahtenz' surtte valdkundas).

Religijan mödhe (2021): islamanuskojad — 92 %, protestantizman polenpidajad — 5 %, katolikad — 2 %, toižed uskojad — 1 %.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (bandung.go.id). (indonez.)