Evro
Evro (€) om üks' mail'manvalütoišpäi, kudambad kävutadas EÜ:s. Vajehti EKÜ:d 1:1 rindatuses vn 1999 vilukuspäi. Evro personaližmaksuikš om olmas vn 2002 vilukuspäi.
Ühtes evros om sada evrocentad. Valütkod om EUR. Valütan regulätor om Evropine Keskuzbank.
Rahuded pörundas: 1, 2, 5, 10, 20, 50 evrocentad, 1, 2 evrod. Banknotad oma 5, 10, 20, 50, 100, 200, 500 evrod. Banknotan 500 evrod nominalanke pästand om loptüd vn 2019 sulakus borcuindan ramuziš peitolišt ekonomikad vaste.
Kahtenz' valüt mail'mas levigandusen mödhe AÜV:oiden dollaran jäl'ghe, evro oti läz koumandest SWIFT-maksmižsistemas vl 2014.
Oficialine kävutamine
vajehta- Alamad
- Avstrii
- Bel'gii
- Estinma (vspäi 2011)
- Francii
- Saksanma
- Grekanma
- Horvatii (vspäi 2023)
- Irlandii
- Ispanii
- Italii
- Kipr (vspäi 2008)
- Latvii (vspäi 2014)
- Litvanma (vspäi 2015)
- Lüksemburg
- Mal't (vspäi 2008)
- Portugalii
- Slovakii (vspäi 2009)
- Slovenii (vspäi 2007)
- Suomenma
Bolgarii i Romanii planiruidas kävutada evrod üks'jäižeks valütaks vspäi 2024.
Ühtnemižeta EÜ:s
vajehtaEvron nimed
vajehtaEffektad ühthižen valütan tondaspäi
vajehtaEvron tondan ližad oma sidodud valütkursoihe riskoiden olmatomuz, mitte kebnenzoitab investicijoid valdkundoiden-ühtnijoiden keskes, i evrozonan finansoiden torgusiden vastustelendmaht krizisan statjas. Toižed pozitivižed effektad oma arvoiden tazostuz i konkurentine refinansiruind.
Kaičijoiden ičeze valütad valdkundoiden melen mödhe, evron tond voib sirta ližoid toižihe maihe, se azj poleneb socialižid programid.
Irdkosketused
vajehta- Evro (Banknotad) bis-ans-ende-der-welt.net-saital. (angl.) (saks.)
Evro Vikiaitas |