Jessentukad
Jessentukad (ven.: Ессентуки́) om Venäman lidn da lidnümbrik i lebutaho Stavropolin randan suves. Se om randan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2022) | 117,168 ristitud |
| Pind | 50 km² |
| |
| Pämez' | Aleksandr Nekristov (kül'mku 2015—) |
| Telefonkod | +7−87 934-xx-xxx |
| Avtokod | 26, 126 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti Jessentukskai-stanic (ven.: станица Ессентукская). Nece stanic om olmas erižeks eländpunktaks nügüd'-ki, se om ümbärdajan Ezimägišton rajonan keskuz, sijadase jogen vastrandal. Jessentukad nimitasoiš nügüdläižikš da oma lidnan statusanke vspäi 1920.
Jessentukad šingotasoiš lebuturizmal da sömtegimištol (mineralveziden 11 tegint, oluden i toižiden alkogoližiden jomiden pästand, leibän edheotand).
Geografijan andmused
vajehtaEländpunkt om nimitadud Jessentug-hanan-pidajan nimen mödhe. Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, 600..650 m korktusil valdmeren pindan päl, Podkumk-jogen alangištos (Kum-jogen i Kaspijan meren bassein), jogen hural randal. Om ümbärtud Ezimägišton rajonan territorijal. Matkad Stavropolihesai om 200 km lodeheze orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Pätigorsk 15 km päivnouzmha i Kislovodsk 15 km suvipäivlaskmha.
Lidnan-kurortan klimat om ven kontinentaline, mägiden i stepin röunal. Heinkun keskmäine lämuz om +20,4 C°, vilukun −4,2 C°. Ekstremumad oma −33 C° i +37 C°. Paneb sadegid 536 mm vodes.
Jessentukad oma «Jessentukad-lidn-kurort»-lidnümbrikon üks'jäižen eländpunktan. Kavkazan Mineralveziden regionan da aglomeracijan (1 mln rist. vl 2017) administracii sijadase neciš lidnas.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 100 996 ristitud. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 108 679 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1 % vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe): venälaižed — 84,7%, grekalaižed — 5,4%, armenijalaižed — 3,4%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 4,9%.
Ortodoksižen hristanuskondan 24 pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: ph. Panteleimon-spravitajan päjumalanpert', 11 jumalanpertid (vanhuskolaižiden — Jumalanmaman Katken) i 12 časounäd, niiden kesken jumalanpert' i časoun' ph. Jurgii-vägestusenkandajan naižjumalankodiš. Armenižen jumalankodikundan Surb Ripsime-jumalanpert' radab. Protestantizman viž pühäpertid om letud. Islaman mečet', Krišnan tuntken sebran pühäpert' i slavižen neopaganusen kund oma olmas.
Lidnan profopendusen aluzkundad oma kulinarijan openduzkeskuz, invalidoiden profškol[2], medicinine[3], ekonomikan da servisan[4], ohjandusen da oiktusen[5] kolledžad, privatine Pohjoižkavkazan gumanitarine tehnikum[6], privatine Jessentukan ohjandusen, biznesan da oiktusen institut, Stavropolin koumen üläopendusen aluzkundoiden filialad (pedagogine, medicinine i klassižen universitetan).
Lidnan pämez' om lidnümbrikon Administracijan pämez'. Lidnan Duman ezimez' om Andrei Zadkov vn 2015 redukuspäi.
Galerei
vajehta-
Kavkazan Mineralveziden regionan administracii (2009) -
Tulend Spravitajha puištho Teatraližes torguspäi (2015) -
Ph. Jurgii-vägestusenkandajan naižjumalankodi, vn 2016 nägu -
Ortodoksižen hristanuskondan pühäpertiden kompleks, vn 2015 nägu -
Reduläžundkodi Jessentukoiš vl 2004 -
Valdkundaline «Rossija»-sanatorii (Venäma) vl 2019 -
Lapsiden čomamahtoiden škol (2016) -
Medicinan radnikoiden «Sovremennik»-kul'turkeskuz (Aigalaine, 2016) -
Koncertzal F. I. Šaläpinan nimed (2010) -
Jessentukad-päraudtestancijan sauvuz i torg senno vl 2020
Homaičendad
vajehta- ↑ Jessentukin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Jessentukan invalidoiden reabilitacijan keskusen sait (uchilische-centr-invalidov.ru). (ven.)
- ↑ Regionidenkeskeižen medicinižen kolledžan sait (mmtk26.ru). (ven.)
- ↑ Ekonomikan, servisan da edheotaikundan kolledžan Jessentukas sait (kesip.ru). (ven.)
- ↑ Jessentukan ohjandusen, biznesan da oiktusen kolledž (ecubip.ru). (ven.)
- ↑ Pohjoižkavkazan gumanitarižen tehnikuman sait (skgt26.ru). (ven.)
Irdkosketused
vajehta| Jessentukad Vikiaitas |