Kaspijan meri (avar.: Хазар ралъад, azerb.: Xəzər dənizi, čeč.: Каспий-хIорд, darg.: Каспила урхьу, kum.: Хазар денгиз, lezg.: Кас гьуьл, lak.: Каспи хьхьири, pers.: دریای خزر‎ Daryā-e Xazar, rut.: Kaspy der'ya, turkmen.: Hazar deňzi, ven.: Каспийское море) om kaikiš suremb järv mail'mas meren erasidenke pirdoidenke (suruz, süvüz, valdmerenvuitte pohj, solakaz vezi).

Kaspijan meri vs 2003 kezakus (fotokuva kaimdajaspäi)

Ühthižed andmused

vajehta

Kaspii om järv juridižikš. Se znamoičeb, miše lähevenujil valdkundoil oiktuz om jagada vezištod keskneze[1]. Se om vedhudetoi, ei ole ni üht joged, kudamb joksiži sišpäi. Sijadase Evrazijan suves, Evropan da Azijan röunal. Basseinan pind om 3,1 mln km².

Meren veden nügüd'aigaine keskmäine tazopind om 28 metrad alemba valdmeren pindad. Se vajehtase aigan mändes, vajehtihe 15 m röunoiš koumes voz'tuhas. Vspäi 1837 (märičendoiden pord) kaikiš korktemb tazopind oli vl 1882 (−25,2 m), kaikiš madalamb — vl 1977 (−29,0 m).

Pind sarita — 371 tuh. km². Se om keskmäine lugu, veden tazopind vajehtase aigan joksten.

Randanpird — läz seičemed tuhad kilometrid.

Veden mülü — 78,2 tuh. km³, se om mail'man järviden varoiden nell' ühesandest.

Süvüz — 1025 metrhasai, keskmäine süvüz om 208 metrad. Pohjoižpala om nellän metrad süvütte keskmäižes märas vaiše, sen kaikiš lujemb süvüz' om 25 metrad.

Meren veden keskmäine solakahuz om koume kerdad vähemb mi Mail'man valdmeres langenijoiden reskveden jogiden tagut. Solakahuz vajehtase lujas Kaspijan regionidme, se om vähemb pohjoižes regionas (jädub tal'veks päpaloin, 0,1..11 PSU), keskmäine keskuzližes i suvižes paloiš (11,2..12,8 PSU), kaikiš lujemb peniš madališ lahtoiš (60..100 g/kg).

Etimologii

vajehta

Kaspijan meri-nimituz (latin.: Caspium Mare) da toižed avaros levitadud nimed sünduiba elänuziden vai eläbiden randaližiden rahvahiden nimišpäi. Hebonkazvatajiden-kaspijalaižiden heim oli elänu meren suvipäivlaskmal randištol 1. voz'tuhal edel meiden erad.

Geografii

vajehta

Kaspijan meri lainištab Venäman, Kazahstanan, Turkmenistanan, Iranan da Azerbaidžanan randoid.

Meri jagase koumeks palaks: Pohjoine Kaspii (nelländez), Keskmäine Kaspii (koumandez), Suvine Kaspii (kaks' videndest).

Kaspijan meren järedad lahted (päivnouzmaine rand): Kaidak-, Mangišlakan, Kazahan, Karabogazgol- i Turkmenbaši- lahted.

Sariden ühthine pind om läz 350 km². Sured sared (pohjoižespäi suvhe): Tülenin, Čečen', Ogurčali i Ašur-Ada. Sarištod: Tülenin sarišt (viž sart) i Bakun sarišt (üks'toštkümne sart).

Järedad langenijad joged Kaspijan merhe (častomaraižen mödhe): Volg, Ural (Žajik), Emb (Žem), Atrek, Kur, Sulak, Terek. Kaik 130 joged lanktas merhe.

Znamasižed pol'sared: Apšeronan pol'sar' i Mangišlak.

Sured lidnad da portad (päiväižen mödhe): Baku, Sumgajit, Derbent, Kaspiisk, Mahačkal, Astrahan', Atirau, Aktau, Turkmenbaši, Čalus, Bender Enzeli.

Kävutand

vajehta

Neniden varoiden samine tegese meren šel'fan pindal i randoil: kivivoi, londuseline gaz, keitandsol, lete, savi, kivi, mouckivi. Arvosteldas kivivoin varoid kümne milliardad tonnoid lugul, samine tegese vspäi 1820 Azerbaidžan šel'fal päpaloin. Vspäi 2010 sadas kivivoid meren pohjoižes.

Laivoiden likund om šingotadud mertme. Om ehtatimid Bakun i Turkmenistanan keskes, Mahačkalan i Kazahstanan keskes. Meri ühtenzoitase mail'man valdmerenke kanaloiden rivel Venäman territorijal: Volgan-Donan kanal (Volgogradan i Rostovan agjad), Volgan-Baltijan vezite (Vologdan agj), Vaugedmeren-Baltijan vezite (Karjal).

Kalanpüdo tegese meres röunatud mülünke. Osötran kaloiden mail'man samižen ühesa kümnendest mäneb täs, niiden möukhu näht päpaloin. Tülenin mectusen pramozl om olmas.

Mererandpol' šingotase lebuzonaks aktivižikš sättujan klimatan tagut.

Homaičendad

vajehta
  1. Černävskii Je. B. Что есть Каспий и как его поделить? (Mi se Kaspii om, kut jagada sidä?) // Природа (Londuz-aiglehtez). 2007. № 1. — Lp. 45. (ven.)
  NODES