Kemerovo

lidn Venäman Kemerovon agjas

Kemerovo (ven.: Ке́мерово) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suves. Se om Kemerovon agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn ristitišton mödhe (Novokuzneck om kahtenz').

Kemerovo
Кемерово
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 544,600 ristitud
Pind 294,8 km²
Kemerovo Кемерово
Pämez' Dmitrii Anisimov
(reduku 2022—)
Telefonkod +7−3842-xxx-xxx
Avtokod 42, 142
Aigvö UTC+7 (MSK+4)


Lidnan kart (2022)

Istorii

vajehta

Ezmäižen kerdan Kemerovo-külä mainitase kirjutadud purtkiš vl 1721. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud lidnaks vn 1918 9. päiväl semendkud Ščeglov-nimenke, sid' Ščeglovsk läz vspäi 1924, ühtištadihe Ščeglovo- i Kemerovo-žiloid. Udesnimitihe lidnad Kemerovo:ks vn 1932 27. päiväl keväz'kud. Vll 1925−1943 lidn oli rajonan keskuseks, vn 1943 26. vilukuspäi — uden agjan keskuz.

Kivihilen samine, kivivoinhimižen produkcijan pästand da sömtegimišt harakterizuidas lidnad.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase agjan pohjoižes, seižub Tom'-jogen da sen Iskitimk-ližajogen molembil randoil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Moskvhasai om 2997 km päivlaskmha orhal vai 3601 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Novokuzneck (218 km suvhe avtotedme), Novosibirsk (260 km päivlaskmha avtotedme) i Tomsk (218 km lodeheze avtotedme). Ezilidnad oma Berözovskii kahtes kilometras pohjoižpäivnouzmha i Topki kümnes kilometras päivlaskmha orhal Kemerovon röunaspäi.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +1,3 C°, kezakun-elokun +16,2..+19,0 C°, tal'vkun-uhokun −14,5..−17,0 C°. Ekstremumad oma −48,4 C° (tal'vku, viluku) i +38,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −5,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +6,8 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +0,5 C°). Paneb sadegid 505 mm vodes, enamba kezakus-elokus (62..72 mm), vähemba vilukus-sulakus (19..28 mm kus).

Tobmuz

vajehta
 
Kemerovon lidnrajonad:      Keskuzrajon      Leninan rajon      Zavodskii-rajon      Kirovan rajon      Rudničnii-rajon

Kemerovo jagase videks administrativižeks rajonaks. Se om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Il'ja Seredük (heinku 2016 — sügüz'ku 2022). Lidnan Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez' om Jurii Andreev vn 2021 redukuspäi. Edeline nevondkundan ezimez' om Nikolai Senčurov (uhoku 2016 — reduku 2021).

Eläjad

vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 532 981 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 558 973 eläjad vl 2018, agjan videndez.

Rahvahad (enamba 0,5 % vl 2010): venälaižed — 94,6 %, totarlaižed — 1,3 %, ukrainalaižed — 0,7 %, armenijalaižed — 0,6 %, saksalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 2,3 %.

Transport

vajehta

Kemerovo om olmas avtotesol'meks. Kaks' avtotesildad da üks' raudtesild ühtenzoittas Tomin randoid. Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Kemerovo-lendimport Aleksei Leonovan nimed[1] (KEJ / КРВ, 512 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase läz lidnad koumes kilometras sen suvipäivnouzmaižes rounaspäi. Sišpäi tehtas reisid Tailandha, Vjetnamha, Kirgizstanha, mugažo Moskvha, Novosibirskha, Sočihe i Simferopolihe.

Tetabad ristitud

vajehta
Sündnuded
Elänuded
  • Aleksei Leonov (sünd. 1934) — venälaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen kosmonavt nomer 11, läksi kosmosan avarudehe ezmäižeks mail'mas.
  • Andrei Panin (1962−2013) — oli Venäman akt'or.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Kemerovon rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (airkem.ru). (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Kemerovon agjan lidnad
Anžero-Sudžensk | Belovo | Berözovskii | Gur'jevsk | Jurg | Kaltan | Kemerovo | Kiselövsk | Leninsk Kuzneckii | Mariinsk | Meždurečensk | Miski | Novokuzneck | Osinniki | Polisajevo | Prokopjevsk | Salair | Taig | Taštagol | Topki


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
  NODES
os 19