Tartu

Tartu (mugažo estin kelel, virktas [ˈtɑrtˑu], sijaline Tarto; vozil 1224−1893 Derpt) om kahtenz' surtte Estinman lidn eläjiden lugun mödhe. Se sijadase valdkundan päivnouzmas, om Tartun makundan administrativižeks keskuseks.

Tartu

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Estinma
Eläjiden lugu (2023)	97,435 ristitud
Pind	38,98 km²
Pämez'	Urmas Klaas (sulaku 2014—)
Telefonkod	+372-xxx-xxxx
Aigvö	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

Tartun kart (2020)

Istorii

Eländpunkt om tetab Tarbatu-nimenke 1. voz'tuhan keskespäi. 1030-nz' voz' lugese lidnan alusenpanendan vodeks, Tartu mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Jur'jev-lidn anastandan tagut Kijevan Jaroslav Melev-ruhtinasel i oli nimitadud hänen hristanuskondan Jurii-nimen mödhe.

Tartu šingotase mašiništonsauvomižel, sömtegimištol (olud i alkogolitomižed jomad, jauh, erazvuiččed konservad), poligrafijal, IT-kompanijoil, turizmal (14 adivpertid) i openduzkeskuseks universitetan mediciniženke klinikanke.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Emäjogen randoil (lankteb Peipusjärvhe), korktusil 79 metrhasai, 57 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Tallidnhasai om 185 km lodeheze avtotedme vai raudtedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +6,3 C°, kezakun-elokun +15,5..+18 C°, tal'vkun-uhokun −2,1..−4,4 C°. Ekstremumad oma −38,6 C° (tal'vku) i +35,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −2,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +13 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus. Paneb sadegid 673 mm vodes, enamba kezakus (88 mm) i elokus (79 mm), vähemba uhokus-sulakus (35..39 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..70 % röunoiš sulakus-kezakus, 82..89 % sügüz'kus-uhokus. Tal'vaig om pil'vekaz lujas, semendku-heinku oma päivoikahad.

Tobmuz

Lidnan kart ümbrištonke (2012)

Tartun municipalitetan (est.: Tartu linn) pind om 154 km². Ilmatsalu-žilo (347 rist. vl 2020), Märj-žilo (Märja, 619 rist. vl 2020) i kümne küläd mülüdas sihe Tartun ližaks. Lidn ičeksaz jagase 18 nimitadud oficialižeks mikrorajonaks (linnaosa).

Urmas Klaas radab lidnan pämehen (est.: Tartu linnapea) vn 2014 sulakuspäi. Edeline lidnan pämez' om Urmas Kruuze (Urmas Kruuse, sulaku 2007 — keväz'ku 2014).

Eläjad

Vn 2000 Estinman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 101 169 ristituid, vn 2011 — 97 600 ristituid. Kaik 93 715 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 113 977 eläjad vl 1989.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2011): estilaižed — 81,7 %, venänikad — 14,7 %, ukrainalaižed — 0,9 %, suomalaižed — 0,7 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,6 %.

Kelenmahtused (kodikel' i toine kel' vl 2000): estin kel' — 93,0 %, venän kel' — 71,7 %, anglijan kel' — 36,6 %, saksan kel' — 20,1 %, suomen kel' — 8,4 %.

Tartun universitet (alusenpanend 1632), Estinman openduzministruz i Estinman rahvahaline muzei sijadasoiš Tartus.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib sadas jonusel Tallidnhasai i Valghasai.

Tartun civiline lendimport (TAY / EETU, 26 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase kümnes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Hel'sinkinnoks.

Avton seižmine om maksutoi Tartus, konz nece om ozutadud znamal i časud oma pandud vedajan tulendan aiganke.

Galerei

• 
  Tartu-lidnan tobmuden pert' vl 2012
• 
  Puine äižiruine pert' (2012)
• 
  Ph. Pedran jumalanpert' (om saudud vll 1882−1884)
• 
  Lidnan päjumalanpertin jändused (2012)
• 
  Tartun universitetan päine pert' (om saudud vll 1802−1809)
• 
  Salvest-kompanijan konservtegim vl 2011
• 
  «AHHAA»-tedokeskuz vl 2011
• 
  Estinman rahvahaline muzei — päine pert' vl 2018
• 
  Päraudtestancijan radnikoiden istorine pert' (2012)
• 
  Tartu-päraudtestancijan sauvuz vl 2019

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (tartu.ee). (est.) (angl.) (ven.)